George Gordon Byron 1788 1824 Sündis londonis elas sotimaaljõukas perekond ja ema poolt oli Soti verd . isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis varandust see oli teine abielu isal. Isaga suurt kokkupuudet ei olnud sest isa elas Prantsusmaal ja sinna suri ka. Ema oli kui heitliku loomusega naisterahvas. Kord hellitanud, kord range. Byron sai hea koolihariduse, alguses kodus, hiljem keskkoolis ja ülikoolis. Tema elukõiku ja loomingut mõjutas see, et ta oli sünnist saadik ühest jalast vigane, ta lonkas, aga tema kange iseloom ei lubanud seda et halvem oleks. Tegeles spordiga, ratsutas hästi, vehkles hästi
Miks lasi Goethe Fausti ja Gretcheni suhtel nii traagiliselt lõppeda? · Et näidata, kui segi võib armastus ühe inimese lüüa. · Et Fausti hing ei läheks põrgusse kuradit teenima, et ta eluga rahul ei oleks. George Gordan Byron Sündis Londonis, elas Sotimaal. Suursugust päritolu. Isa poolt lordide suguvõsast, ema poolt soti kuninglikku verd. Vanemate kooselu oli õnnetu. Isa oli seikleja, priiskaja. Ema on heitliku loomuga. George oli sünnist saati ühest jalast sant, kuigi vehkles ja ratsutas. Ema saatis ta suveks Sotimaale, kus ta elas maal talupoegade juures. Noore poisina puutus kokku eheda rahva olemusega. Teisalt puutus kokku soti loodusega. Tema loomingut jääb läbima igatsuseotsing avaruse ja kõrguse järele, humaansus, inimeste võrdsuse tunnustamine. Seda perioodi iseloomustab ,,Laps olla muretuna veel".
Byroni poolõde Augusta, kellest hiljem kujunes üks luuletaja lähedasemaid inimesi. Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost, ning Byroni isa Jack oli priiskaja, julge, ilus ja kindlameelne. Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult ja kulutas tema peale suure hulga raha, kuid selline kooselu ei saanud kaua koos püsida. 1788. aastal (Catherine oli 23-aastane) sündis nende esimene ühine laps, tulevane luuletaja ning ema kolis paarinädalase lapsega Sotimaale. Karm mägiloodus, mille keskel möödusid kümme lapsepõlveaastat, jätsid Byroni hinge sügavaid jälgi
käsitlusega. Goethe leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel, toob välja inimestele iseloomulikke omadusi universaalselt. Selle luulekogu inspireerijaks on tal ka üks naisterahvas Marianne. Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest. Isa poolt lordide perekonnas, emapoolt soti verd (ema oli Soti kuninga James I pojapojatütar). Vanemate abielu oli õnnetu, sest isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis naistelt varandust. Ema sündis päras tGeorge'i sündimist Sotimaale Aberdeen'i, üürikorterisse elama. Tema ema on isleoomustatud kui heitliku, õnnetu, tujuka, iseka ja muutuva iseloomuga naisterahvast. Byron sai hea koolihariduse, algul kodus ja hiljem keskkoolis ja ülikoolis. Tema elukäiku ja loomingut mõjutas see, et ta oli sünnist saadik ühest jalast vigane, ta lonkas, aga ta kange iseloom pidas sellele vastu. Ta ei arvanud end teistest
annaabi.ee 
