inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Loma Prieta maavärin 17. oktoobril 1989 Maavärinas hukkus 128 inimest. Lõppes isegi päris ilusalt. Kannatada said põhiliselt kiirteed, sillad Kobe maavärin 17. jaanuaril 1994 purustas linnast umbes ühe
kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse hindamiseks Richteri skaalat, mis hindab maavärinat ennast, mitte selle tagajärgi. Richteri skaalal hinnatakse maavärina tugevust magnituudides, mitte pallides. Lisaks on maavärina tekitatud purustuste hindamine subjektiivne, sest see sõltub konkreetsest hindajast. 2.4 Maavärinate edetabel Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Loma Prieta maavärin 1989 India maavärin riigi lääne- ja lõunaosas 1993 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) Kobe maavärin 1995 (6430 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Kokkuvõte
formed as a result of ground shaking and a landslide during the October 4, 1994, earthquake. The major vector of landslide movement was directed to the left. View is to the south. Photo credit: V.K. Gusiakov Earthquake of June 16, 1964, Niigata, Japan. The magnitude 7.4 earthquake killed 26 and destroyed 3,018 houses and moderately or severely damaged 9,750 in Niigata prefecture. http://www.ngdc.noaa.gov/seg/hazard/slideset/1/1_slides.shtml (Video Clip-Loma Prieta, 1989, i.e. the World Series Earthquake) Animatsioone maavärinate teemal • Guardian Unlimited http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/earthquak es/main.html
50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami, mis hävitas rannikualad. 20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes. Loma Prieta maavärin 1989 California poolsaarel asuv San Francisco elu sõltub paljus lahte ületavates sildades. 17. oktoobril tabas San Franciscot 15 sekundit kestnud 7,1 magnituudine maavärin. San Franciscos hukkus 10 inimest, kogu maavärinas 128. Ohvrite väike arv on seletatav sellega, et samal ajal jälgis 62 000 pealtvaatajat maailmasarja pesapallimatsi. Aplaus vaibus, kui tunti maa värisemist, aga midagi hullu ei juhtunud. Kõige rohkem said kannatada sillad ja kiirteed. Vaata pilte
7 palli - krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli - seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli - kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli - maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad: · 1755 Lissabon, Portugal · 1923 Kanto, Jaapan · 1985 Mexico City, Mehhiko · 1989 Loma Prieta, Kalifornia · 1995 Kobe, Jaapan · 2009 Haiti 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadot jt. 4.1 Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit
toimuvad väiksemad maavärinad. Samal ajal on jälgitavad alad, kus viimase 100 aasta jooksul pole toimunud ühtegi suuremat maavärinat. Järeldusena on viimastel aladel tegemist 'lukustunud murranguga', kus toimub pingete kontsentreerumine; neid alasid kirjeldatakse kui suurima seismilise potentsiaaliga alasid, kus suure tõenäosusega 'õige pea' toimub suure tugevusega maavärin. Viimase aastakümne praktika: 1983 Coalinga, California; 1989 Löma Prieta - 'seismiliste pauside' aladel. Statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud ajajooksul. Antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust. Füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudel (i.k. dilatancy model): väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab
Palomas maahaudadega kalmistu. U 2000 eKr tuli Peruusse mais just maisipõllundus viis rannikuasukad väga komplekssete ühiskondade tekkimiseni. U 4000 eKr sai Peruu rannikupiirkonnas alguse Chilca asulakoht. Väike asula, inimesed elasid pisut maasse süvendatud majades. Söödi meremolluskeid ja kalu, kütiti pisut ka maismaaloomi. Kasvatati ube ja kõrvitsaid. Chilca jäeti maha u 2600 eKr. 62 Hilisem muistis Peruus on Huaca Prieta (u 25001800 eKr). Tegu paikse külaga ranniku põhjaosas; elanikke mitusada. Elati ühe või kahetoalistes, osaliselt maasse süvendatud majades; katus puidust v vaalaluudest. Osavad kangakudujad. Keraamika Ameerikas ligikaudu samaaegne kui varane maaviljelus. Vanimad leiud Lõuna-Ameerikast Ecuadorist, Kolumbiast, Panamast, Mehhikost. Aasia varane maaviljelus Kagu-Aasia oli juurviljade kodustamise varane keskus. Vanimad leiud on saadud Sprit
annaabi.ee 
