Töö reguleerimine Ea- ja soospetsiifilised regulatsioonid Füüsilise töö kultus Reproduktiivse rolli propaganda Kodutöötervishoiu reguleerimine Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud) 41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul Saksamaal) Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine Seksistlik paternalism Rassiteooria rõhutamine Preventiivmeditsiin Kulude kokkuhoid Looduslähedane elustiil Juudisoost kolleegidega konkurents Arstkonna patriootilisus 42. „Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I loeng) Vastandite printsiip (contraria contraris)- galeenilise koolkonnast pärit printsiip, milles anti eelistust taimsetele vahenditele – galeenikatele. „Sarnast sarnasega“ printsiip- ravifilosoofia, mille korral kasutati
olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, Põhja tõu üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin, kulude kokkuhoid, looduslähedane elustiil ning tootvat tööd tegevate inimeste eelistamine. T-4 programm (,,eutanaasia" mõiste kuritarvitamine) 1939. aastal loodi süsteem, tuntud kui T-4, mis allus organisatsioonile nimega ,,Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee" (järjekordne näide natside künismist eufemistlike nimetuste väjamõtlemisel). Esimesed ohvrid tulid okupeeritud Poolast, kus jaanuaris 1940. a raporteeritakse 4000 parandamatu haige hukkamisest
teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi- teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, nn ,,põhja tõu" üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin, kulude kokkuhoid, looduslähedane elustiil ning tootvat tööd tegevate inimeste eelistamine. Küsimus on teaduse (meditsiini) ja võimu suhetest, mis natsionaalsotsialistlikul Saksamaal (ja ka NSV Liidus, millest edaspidi) saavutas veidra, ebainimliku mõõtme. Natsimeditsiini juured olid sügaval teadus- ja poliitilises ajaloos. Fasismi olemuses on suur osa rassismi, seega oma aja teadust, lisandub totaalse sõja ideoloogia. Teadusloolised juured on nii füsioloogias kui tervishoius
,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, Põhja tõu üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin, kulude kokkuhoid, looduslähedane elustiil ning tootvat tööd tegevate inimeste eelistamine. Küsimus on teaduse (meditsiini) ja võimu suhetest, mis natsionaalsotsialistlikul Saksamaal (ja ka NSV Liidus, millest edaspidi) saavutas veidra, ebainimliku mõõtme. Natsimeditsiini juured olid sügaval teadus- ja poliitilises ajaloos. Fasismi olemuses on suur osa rassimi, seega oma aja teadust, lisandub totaalse sõja ideoloogia. Teadusloolised juured on nii füsioloogias kui tervishoius
annaabi.ee 
