oma tunnetuse “vormist”. Niisiis eristab ta nad kui “asjad iseendast” ( Dinge an sich selbst) asjadest kui “nähtumustest” (Erscheinungen) meie jaoks [B XXVI jj.]. Kui teadmise võimalikkuse tingimuseks on tunnetuse aprioorsed “vormid” meie tunnetusvõimes, siis peavad asjad iseendast, olles meie tunnetuse vormist sõltumatud, jääma väljapoole meile võimalikku tunnetust. Niisiis lahendab Kant teadmise võimalikkuse probleemi selle hinnaga, et ta loobub mõistuse pretensioonist väita midagi selle kohta, millised on asjad iseendas. Selline pretensioon oli aga olemuslik kogu traditsioonilisele filosoofiale. Sellele eristusele rajas oma õpetuse Platon, kelle jaoks oli teadus ja filosoofia just teadmine asjadest endist, teadmine, mida on võimalik saavutada vaid puhtas mõistuskaemuses. Kristlik käsitlus jumala mõistusest kui kõike- teadmisest kujundati sellelt platonlikult aluselt, millele aga lisandus kristlik õpetus jumala
revolutsiooniliseks timberkorraldamiseks proletariaadi huvides. Elliott Hurst. Harveyst veelgi radikaalsem. Elliott Hursti meelest on ainus oma nime vääriv ühiskonnateadus ajalooline materialism, teised vaid rakendavad ajaloolise materialismi tulemusi, et konstrueerida ideoloogia selle või teise ühiskonnavaldkonna kohta. Niisugune ideoloogia on ka marksistlik inimgeograafia, olgu või ajaloolis-ruumilise materialismi vormis, ja geograafid teeksid hästi, kui nad loobuksid pretensioonist teaduslikkusele. Siiski on marksistlikel inimgeograafidel eelnevalt täita üks oluline ülesanne - paljastada mittemarksistliku inimgeograafia valelikkus ja lömitamine kapitalistide ees. Kriitiline vool 90-ndatel aastatel. Gearold O Tuathail. Peale kommunismi kokkuvarisemist kaotas marksism oma populaarsuse. 1996. ilmus Tuthaili "Kriitiline geopoliitika. Globaalse ruumi esitlemise poliitika". Selles töös dekonstrueerib O Tuathail tuntud geopoliitikute, eelkõige
Henry V Prantsusmaa kuningaks (Troyes leping Charles VI-ga ja troonipärijal Henry VI). 1420 Troyes leping : Charles VI Hullumeelne oli tülis Prantsusmaa aadliga ning nõustus, et Henry saab kuningaks. Pidi saaama ka Normandia hertsogkonna. Mõlemad surid aga 1422. Henry V poeg Henry VI päris kaksikriigi. Krooniti ka Prantsusmaa kuningaks, kuid 1453 Inglismaa kaotas Prantsusmaa kõik oma valdused (k-a Normandia, Akvitaania, Gaskoonia). Ainukeseks valduseks jäi Calais. Lõplikult loobus pretensioonist 1802 olla Prantsusmaa kuningas. V Inglismaa tõus mereriigiks, ühiskondlik struktuur TÕUS MERERIIGIKS Kuningliku mereväe (Royal Navy) rajamise tähtsus Henry VIII poolt. Henry VIII hakkas investeerima raha mereväe arendamiseks. Lõi mereväe administrateedi. Merevägi hakkab tõusma juhtivaks jõuks maailmas. 58 moodsat laeva Henry VIII surmaaastaks (1547). 16.sajandil hakkab see jõudsalt kasvama. Võitmatu Armaada purukslöömine 1588: Hispaania kasv suurjõuks Euroopas, Francis
Kokkulepet vahendab keiser.kokku lepiti selles, et: · piirid jäävad muutumata, kõik alad annavad taanlased rootslastele tagasi, üks neist Äersborgi(Põhjamerele sissesõit). Rootsi pidi taanile siis Aalsborgi eest maksma, pinge riigikassale. Mõju siinsetel aladele oli paljuski sellega seotud. Rootsis-Soomes pannakse kirja kõik majapidamised, et koostada maksude nimekirjad. · Taani kuningas loobus pretensioonist rootsi troonile. Sisuliselt Kalmari uniooni idee lõpetamine. Juhan III loobub pretensioonidest taani ja norra all, Skane-st ja Ojamaast. Riigivappide korrigeerimine. · Kolmas punkt puudutas Narva kaubanduse küsimust, lepitakse kokku, et kõik võivad sinna vabalt sõita aga enam ei huvitanud Narva sõitmine poolakaid ega rootslasi. Nii rootslased ja poolakad tegid nüüd koostööd ( Juhani abielust
legitimeeris võimaluse selle taastekitamiseks. Jung ütleb, et kuna usuline kogemus on niivõrd intensiivne ning absoluutne, siis loomulikult selle osalised (ükskõik millisest religioonist on jutt) peavad selle sisu viimseks ning eksklusiivseks tõeks. Kuid mitte nii ei saa asju vaadata teadlane. ,,Psühholoog, kui ta võtab teadlase hoiaku, peab lahti ütlema kõigi usutunnistuste unikaalse ning igavese tõe pretensioonist. Ta peab hoidma oma silmad usulise küsimuse inimlikul poolel, kuivõrd ta tegeleb usulise kogemusega algupärases mõttes ning seda piisavalt lahus sellest, milliseks on selle muutnud usutunnistused." (JUNG 1977:9) Siin näeme jällegi Jungi seletust oma vaateviisi põhjuste kohta. Ta püüab hoiduda tegelemisest ,,absoluutse" tõega ning jälgida esmaselt numinoosseid kogemusi sellistena, kui need on fikseeritud müütides, unenägudes või erinevate usundite pühades tekstides
annaabi.ee 
