Seadus on korduv seos või suhe nähtuste vahel. Seadustest lähtudes võime seletada üksikfakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Comte kirjutas selle kohta nii: "Niisiis seisneb tõeliselt positiivne mõtlemine eeskätt võimes näha, selleks, et ette näha, uurida seda, mis on, ning teha järeldusi selle kohta, mis toimub tulevikus."Kuid seadused jäävad ikkagi vaid n-ö nähtumuse tasandile ning ei pretendeerigi infole asjade olemuse kohta. Loobutakse selliste probleemide uurimisest nagu: kuidas tekkis maailm?, milleks tekkis maailm?, sest neile ei saa kogemusele tuginedes vastust anda.Mainitud kolme staadiumi ei läbi inimmõistus mitte kõigis valdkondades üheaegselt. Comte'i arvates seletavad inimesed (XIX sajandil) sotsiaalseid nähtusi ikka veel teoloogiliselt ja metafüüsiliselt, kuid nt astronoomia ja füüsika on jõudnud juba positiivse staadiumini
Moraalirealism · Moraalirealist vastab mõlemale eeltoodud küsimusele jaatavalt. · Moraalirealism on teooria, mille kohaselt moraalilausungite sihiks on raporteerida fakte. S.t moraalifaktid on olemas. Moraalilausungid on tõesed juhul, kui annavad neid fakte õigesti edasi. Mõned moraalilausungid seda tõesti teevad. Antirealismi versioonid: · Mittekognitivism (nt emotivism) vastab eeltoodud küsimustest esimesele eitavalt: moraalilausungid ei pretendeerigi faktide väitmisele. Teist küsimust seetõttu ei tekigi. · Eksituseteooria vastab esimesele jaatavalt: moraalilausungitega tahetakse edastada fakte. Kuid teisele küsimusele vastab eitavalt: tegelikult ei saa ükski moraaliväide tõene olla. Moraalirealismi versioonid · Moraalirealistlikud teooriad erinevad selle poolest, kuidas nad vastavad edasistele küsimustele: · Millised moraalilausungid on tõesed?
teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat. Ta võttis juba eelduseks, et ükski valdkond, millel pole füüsikaga ühiseid tunnuseid ei ole teadus ja asub ratsionaalsuse vaatekohalt sellest madalamal tasemel. Lakatosi uurimisprogrammide teooria hindab ainult väljakujunenud teooriad ega pretendeerigi nõu andma, kuidas teadust tegelikult tegema peaks. Seetõttu on tegemist pigem teadusajaloo käsitlusega. Mitte miski ei garanteeri, et degenereeruv uurimisprogramm ei võiks ühel hetkel taas hakata progresseeruma. Tema metodoloogia on pigem teadusajaloolase kui teadlase juhend. L metodoloogia ei luba uurimisprogramme lõpuni omavahel võrrelda ja kunagi pole võimalik öelda, et mingi programm on lõplikult võitnud või degenereerunud. 4. loeng
Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil [email protected]. 30.12.2014 - 8.01.2015, Anu Tähemaa Sisukord I Mida otsida? 1. Veidi tsistertslaste ordust 2 2
on meile antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadus on korduv seos või suhe nähtuste vahel. Seadustest lähtudes võime seletada üksikfakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Comte kirjutas selle kohta nii: Niisiis seisneb tõeliselt positiivne mõtlemine eeskätt võimes näha, selleks, et ette näha, uurida seda, mis on, ning teha järeldusi selle kohta, mis toimub tulevikus. Kuid seadused jäävad ikkagi vaid nö nähtumuse tasandile ning ei pretendeerigi infole asjade olemuse kohta. Loobutakse selliste probleemide uurimisest nagu: kuidas tekkis maailm?, milleks tekkis maailm?, sest neile ei saa kogemusele tuginedes vastust anda. Mainitud kolme staadiumi ei läbi inimmõistus mitte kõigis valdkondades üheaegselt. Comtei arvates seletavad inimesed (XIX sajandil) sotsiaalseid nähtusi ikka veel teoloogiliselt ja metafüüsiliselt, kuid nt astronoomia ja füüsika on jõudnud juba positiivse staadiumini
annaabi.ee 
