sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Liitekohad on tihti profiili juba sisse kavandatud. Lisaks saab alumiiniumelemente liita keevitamise (sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht
madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. [12] Soojuspaisumine Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Mõne osa kavandamisel tuleb sellega arvestada. [12] Vormitavus Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. [12] Mehaaniline töötlemine Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. [12] Liitmine Liitekohad on tihti profiili juba sisse kavandatud. Lisaks saab alumiiniumelemente liita keevitamise (sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel. [12] Elektrijuhtivus
teistest koostisosadest vastavalt toote retseptuurile; kupaazi seismine ja filtreerimine; villimine. Tööstusesse saabunud puuvilja-marjatooraine peale kaalumist läheb sorteerimisele. Sorteeritud tooraine purustatakse ja peale seda tõmmiste valmistamise mahutitesse. Peale ettenbähtud aja piirituslahuses seismist pumbatakse tõmmis säilituspaaki ja sealt vastavalt vajadusele tootmisesse. Puuvilja-marjamassi võib peale tõmmise eraldamist suunata pressimisele ning väljapressitud tõmmise lisada kogumispaaki, kus asuvad 1- ja 2- tõmmis (vaniljetõmmis 10 päeva 70% piiritusega 1-tõmmis, 5 päeva 50% piiritusega 2- tõmmis). Marjakestad võib veel vajaduse korral suunata destilleerimisele, neis leiduva piirituse eraldamiseks. Kasutatavad mahlad ja kontsentraadid pumbatakse vastuvõtupaaki, kust nad doseerimisaparatuuri abil suunatakse kupaazivalmistamise nõusse. vajaduse korral tuleb
spetsiaalseid veinipärme, orgaaniliste veinide puhul ka metsikut pärmi), elevaazist ehk arendamisest ja stabiliseerimisest ehk veini puhastamisest. Valge veini valmistamine Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Protsess ise on järgmine: 1. Varretustamine (harvadel juhtudel osaliselt ei teostata). 2. Pressimine (kerged lihtsad veinid, tumedad marjad) või purustamine (täidlased, komplekssemad ja hiljem tammevaadis arendatavad veinid). Pressimisele järgneb virde setitamine ja fermentatsioon. Purustamisele järgneb matseratsioon, siis pressimine, setitamine ja fermentatsioon. 3. Matseratsioon ehk leotamine koos kestadega (mõne tunni jooksul). Ei tehta kergete veinide ja tumedatest marjadest veinide puhul. 4. Matseratsiooni lõppedes toimub pressimine, et saada virre. 5. Virde setitamine kiire jahutamise meetodil. 6. Chaptalisatsioon ehk suhkru (kontsentreeritud viinamarjamahla) või happe (viinhappe) lisamine. NB!
valgeid viinamarjasorte, mis eelistab jahedat kliimat ja Friuli järsud nõlvakud on talle ideaalne kasvuala. Kaasaegsed veinivalmistamise meetodid toovad veinis välja tema isikupära ja elegantsi, samas säilitavad kahvatud vasksed varjundid, mis on Pinot Grigio kaubamärk. Livo Felluga Pinot Grigio on korjatud perekonna Venco viinamarjaaiast Rosazzos. Viinamarjad koristatakse käsitsi septembri esimese kümne päeva jooksul. Ettevaatlikule pressimisele järgneb veinivirde käärimine roostevaba terasest mahutitest 17- 19 kraadi juures. Pärast käärimisprotsessi täielikku lõppemist suunatakse vein roostevabast terasest mahutitesse, kus veini tahkete osade settides 6 kuud selgineb. Pudelis küpseb vein omakorda veel 2 kuud. Värvuselt on vein õlekõrre-kuldkollane, kahvatute sibulakoorte helkidega. Aroom on õrnalt lilleline, intensiivne ja kompleksne, tunda on kibuvitsa,
annaabi.ee 
