Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pressimisaeg" - 5 õppematerjali

Materjaliõpetuse eksami vastused
20
doc

Materjaliõpetuse eksami vastused

· Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni · Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist · Suletud aeg on aeg liimitatud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni) · Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne surve alla panemist 9. Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel · Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem tootlikkus saavutatakse · Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks. Reeglina on see pikem kui pressimisaeg. Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus 10. Lihvimise definitsioon

Materjaliteadus → Kiuteadus
65 allalaadimist
Materjaliõpetuse eksami vastused
40
pdf

Materjaliõpetuse eksami vastused

• Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni • Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist • Suletud aeg on aeg liimitatud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni) • Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne surve alla panemist 9. Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel • Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem tootlikkus saavutatakse • Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks. Reeglina on see pikem kui pressimisaeg. Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus 10. Lihvimise definitsioon

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
18 allalaadimist
Plaatmaterjalide tootmine
18
doc

Plaatmaterjalide tootmine

tunnis 60 T m p n l b k 60 x 8 x 3 x 299 x 8 x 5,5 x 1,83 x 0,0293 x 0,85 Qaasta = = = t + ta 5,1 + 1,7 126974 m 3 /a T ­ vahetuse kestvus, 8 tundi - puitlaastplaadi paksus, 0,0293m m ­ vahetuste arv tööpäevas. 3 k ­ peakonveieri kasutamise koefitsient 0,85 p ­ tööpäevade arv aastas 299 t ­ pressimisaeg, 14x20,3+22 = 306s = n ­ pressi töövahede arv 8 5,1min (lk. 16 karbamiidliimid) l ­ formaatse puitlaastplaadi pikkus, 5,5m ta - abioperatsioonide aeg ühe b ­ formaatse puitlaastplaadi laius, 1,83m pressimistsükli kohta ( 1,5-2 min). Roomik- ja valtspresside tootlikkus on arvutatav valemiga: Qt =60 b v k =60x1,23x0,0293x6x0,85=11,0 m 3 / tunnis Qaasta = 60 T m p v k =60x8x3x299x0,0293x6x0,85=64338,5 m 3 / aastas

Metsandus → Puiduõpetus
80 allalaadimist
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

 Avatud ja Suletud aeg . Avatud aeg  Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni  Mida pikem on avatud aeg seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist . Suletud aeg  Sulertud aeg on liimitud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni)  Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitud deatile saab koostada enne surve alla panemist . PressimisaegPressimisaeg on aeg mille jooksul deatilid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus  Mida lühem on pressimisaeg,seda suurem tootlikkus saavutatakse Järelkõvenemise aeg  Järelkõvenemisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks  Reeglina on see pikem kui pressimisaeg  Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus. Loodusliku päritoluga liimid  Kollageenliimid – sideaineks on glutiin

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
112 allalaadimist
Konstruktsioonimaterjalide eksamiks kordamisküsimused
10
docx

Konstruktsioonimaterjalide eksamiks kordamisküsimused

jõua suhteliselt temperatuuride tõttu lõpuni minna. Rekristalliseerumine toimub osaliselt või ei toimu üldse. Deformeerimis kiirus võib olla küllalt suur. Kasutatakse selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude ja parandada toote täpsust ja pinnakvaliteeti. 6. Valulehter e valukauss- valukanalite süsteemi põhiosa, püstkanali abil juhitakse läbi valukausi sulametall valukanalite süsteemi teiste osadeni. 7. Kokillvalu pressimisaeg- ühest kokillist võib teha kuni 1000 teras-, kuni 10 000 malm- ja kuni 250 000 alumiiniumvalandit. 8. Survevalu, miks ei saa valada terast ja malmi?Kuna survevalul on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel. 9. MIG/MAG ja käsikaarkeevituse erinevus? Käsikaarkeevituse puhul ei kasutata kaitsegaasi, nagu MIG/MAG keevituse puhul. Tootlikus on käsikaarkeevitusel väiksem, kui MIG/MAG keevitusel

Materjaliteadus → Konstruktsiooni materjalid ja...
610 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun