000 250.000 230.000 240.000 0 Ozeanien 24.000 28.000 32.000 35.000 74.000 81.000 75.000 59.000 Zahlen der einzelnen Bundesländer Bisher hat das RKI die Zahlen für das laufende Jahr für sechs Bundesländer veröffentlicht. Die Angaben für die zehn Länder Brandenburg, Hessen, Mecklenburg-Vorpommern, Niedersachsen, Rheinland-Pfalz, Saarland, Sachsen, Sachsen-Anhalt, Schleswig-Holstein und Thüringen sollen am Dienstag folgen, wie die Pressestelle mitteilte. In Baden-Württemberg leben laut RKI rund 7800 HIV-Infizierte und Aidskranke, darunter 5900 Männer und 1900 Frauen. Neu infiziert haben sich 330 Menschen (290 Männer und 40 Frauen), und die Aids-Erkrankung brach bei 70 Menschen aus. Rund 50 Aidskranke sind gestorben. In Bayern leben derzeit 9400 HIV-Infizierte und Aids-Kranke, darunter schätzungsweise 7700 Männer. Neu infiziert haben sich 350 Menschen (310 Männer, 40 Frauen)
1905 detsember kuulutati välja sõjaseisukord, mistõttu "kahjulikke" väljaandeid võis sulgeda. 1908 sõjaseisukord kaotatakse 1917 kuulutuste monopol Venemaal; paberitagavarade natsionaliseerimine. "Postimeest" püüti jõuga sulgeda, paljusid teisi lehti "seaduslikul teel". Suletud ajalehed ilmusid mõnel puhul edasi teise nime all. 1918 veebruar Saksa okupatsioon, eestikeelne press keelatakse, taasilmumiseks vajalik võimude luba. Kehtestati eeltsensuur. Ajakirjandusamet Pressestelle valmistas ideoloogilise sisuga kirjatükke, mis tuli avaldada infoallikat nimetamata. 1918 november Saksamaal riigipööre, Eesti Ajutine Valitsus võimule. Lehed ilmuvad jälle. Loodi Ajakirjanduse Büroo, võeti vastu trükiasjade ajutised määrused. 1919 jaanuar Laidoneri sõjatsensuur. Aasta jooksul pandi kinni õige mitu väljaanet. 1920 aprill sõjatsensuur kaotatakse. 15. juunil võetakse vastu EV põhiseadus, mis sisaldab ka sõnavabaduse paragrahvi.
aastapäeva, kuid seda keelati otseselt nimetada iseseisvuspäevaks., tsensuur, Kinni pandi kõik erakondlikud ajakirjad, aga ka enamik mitteparteilisi. Ilmus vaid kolm eestikeelsed päevalehte- Tallinna Teataja, Postimees , Maaliit. Seda põhjendati paberi puudusega. Saksa ajakirju ilmus ka üsna palju. Ajakirjanduse üle oli kahekordse tsensuur, ehk enne trükki aandmist ja enne müüki andmist. Asutati spetsiaalsed ajakirjandusbürood (Pressestelle). Ei piirdutud vaid ajalehtede tsenseerimisega, saksa ajakirjanikud kirjutasid ise juhtkirje ja neid oldi kohustatud avaldama. Sakamaale esitati seda kui eesti toimetuse arvamust, kuna ei tohtinud muud öelda. Kõiki trükiseid tsenseeriti, sh ka raamatud. Ka raamatukogudes ja kauplustes vaadati üle vanad trükised. eelkõige vaadati punaselt meelestatud üle. rahvusväeosade likvideerimine. Ka rahvusväeosad tegutsesid mingi aja edasi. Kasutati avaliku korra hoidmisel tagalas või rindel
Venemaal alustas Glavlit tööd 1922. a. Kuna vahepeal jõudsid Eestisse saksa väed, kehtis Eestis 1918 saksa okupatsiooni tsensuur. 23.-24. veebruaril oli kahe okupatsiooni vahe, kus kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik ning jõudis ilmuda 1-2 numbrit varem suletud ajalehti. 25. veebruarist novembrini said loa ilmuda vaid need eesti ajalehed, mida arvati saksa võimu suhtes lojaalsed olevat. Kehtestati eeltsensuur, loodi Pressestelle institutsioon, kes tootis saksameelset infot, mille avaldamine oli eesti ajalehtedele kohustuslik, kusjuures infoallikat ei tohtinud märkida. Postimees tuli mõttele paigutada need materjalid mustadesse raamidesse, selle keelasid saksa võimud ära. "Maaliit" tuli paremale mõttele alustada nende materjalide avaldamist lausetega "Mõjuvalt poolt kirjutatakse meie lehele..." või "Asjatundlikult poolt kirjutatakse..." nii kirjutasid saksa lehed,
annaabi.ee 
