Elvis Presley Elvis Aaron Presley (sünninimega Elvis Aron Presley; 8. jaanuar 1935 Tupelo, Mississippi osariik 16. august 1977 Memphis, Tennessee osariik) oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks (The King of Rock 'n' Roll, The King). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime Elvis. 1950-ndatel olid ta hüüdnimed Hillbilly Cat, Boppin' Hillbilly ja Memphis Flash ning ajakirjanduselt natuke halvustav Elvis the Pelvis.Presley populaarsus ei ole aastatega vähenenud, pigem on ta oma surmale järgnenud aastate jooksul muutunud veelgi legendaarsemaks.Enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Paljud neist rekorditest püsivad löömatuna tänase päevani. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit, neist üle 20 jõudsid esikohale. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud ül...
Gerta Jürjens 8.D Põltsamaa Ühisgümnaasium Elvis presley Elvis Presley Elvis Presley sünninimi oli Elvis Aaron Presley. Ta sündis 8. jaanuaril 1935. aastal Mississippis, USA-s. Elvis Presley Elvisel oli kaksikvend Jesse, kes sündis pool tundi varem surnuna. Ta oli lapsepõlves vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Nende perekond oli usklik, mis tõttu nad käisid kirikus ja olid muusikaga väga seotud. Elvis Presley Tema üks suurimaid kirgesid läbi aastate oli Click to edit Master text styles karate. Second level 1970-ndatel avas ta Third level Fourth level oma karatekooli. Fifth level Elvisel oli karates must vöö. Võitluskunstidega hakkas ta tegelema sõjaväes. Elvis Presley Elv...
randmel omaenese käekell. Lepingu järgi pidavat Presley esinema ainult kompanii poolt antud riietuses. Ta lasi lauljal sõita kontserdilavale pärlmutterkatusega kuldses Cadillacis ja loopida publiku hulka niiskeid higirätte nagu kanadele teri (Presley oli hiljem ülearu lihav ja higistas palju). Kuigi kriitika nimetas kõike seda "halva maitse luupainajaks" ja "pealetükkivaks barbaarsuseks", sai Elvis Presleyst kuulsuse tipul maailma suurimate honoraridega meelelahutaja. Kuldplaadi läbimüüginormini jõudis tema toodangust 1975. aastaks 45 singlit ja 25 LP-albumit. Singleid lauludega "Don't be cruel" ja "Love me tender" müüdi kokku 13 miljonit. Kõigi plaatide läbimüügiarvult oli Presley tollal kolmandal kohal, ansambli "The Beatles" ja "Bing Crosby" järel. Pere Elvisel on tütar ta nimi on Lisa Marie Presley.Isa ja tütre laulustiil ja hääletämber
eemale. Tom Parker hoolitses, et Presley nimi ei kadunud ka ajalehtedest aastail 1958 1960, kui laulja Freiburgis, Saksa FVis USA armee reamehena nr. 53310761 aega teenis. Selle aja jooksul ei esinenud Presley kordagi ja oli vaid ühel korral plaadistuudios. Kuid 1960. aastal, mil ta tagasi tsiviilisiku rolli pöördus, polnud ta populaarsus peaaegu üldse kukkunud. Nüüd jättis Elvis lavaelu veidi kõrvale ning hakkas aktiivsemalt tegutsema filminduses. . Parker tegi Elvis Presleyst filminäitleja. Alates 1956. aastast vändati viimase osavõtul kolmkümmend kolm filmi. Mis sellest, et isegi heatahtlikud kriitikud ei leidnud nende hindamiseks muud sõna kui "kohutav"! Filmidest saadud tulud olid see-eest suurepärased. Kord nõudis (ja sai!) Tom Parker filmikompaniilt Metro-Goldwyn-Mayer 25 tuhat dollarit lisahonorari selle eest, et lauljal oli ühes juba filmitud stseenis randmel omaenese käekell. Lepingu
Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid.
Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, „Campbelli“ firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe’st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima „jaheduse“ printsiipi
Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid.
Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid.
annaabi.ee 
