Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 3.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed
liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 6.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed
kihelkonnakoolid (salaja leedu keelne õpe). Nende rahvuslik ärkamine sai alguse 20- 30aastat hiljem. Suwalki kubermangust pärit tähtsad tegelased. Marijampole gümnaasium. Üks selle kooli lõpetajaid, kes läkse dasi õppima Moskva ülikooli, oli Jonas Basanavicius, hiljem leedu rahvusliku liikumise isa. Esimene leedukeelne ilmalik ajaleht Ausra (Koidik), Ida-Preisimaal. Varpas (kell)- ajakiri, anti välja 1898 Ida-Presimaal asutaja Vincas Kudirka. Venestamine ja moderniseerimine - Keiser Aleksander III (1881-1894)- venestamine. Keiser saatis Liivimaale ja Kuramaale senaator Nikolai Manasseini, haldussüsteemi revisjon. 1885 uued kubernerid venelased, ametlikuks keeleks venekeel. - Venestamine toimus kahes suunas kultuur ja haldus. Haridussüsteem- 1880 vene keel koolide õppekeeleks. 1893. Muutus saksakeelne Dorpati (Tartu) ülikool Jurjevi ülikooliks (ka linna nimi muutus)
19.sajandi II poolde jäävad sotsialistlike parteide asutamised. Toimus praktiliselt kõikjal Euroopas jõukate keskklassi poolt, isegi kodanluse poolt. Guesde ja Jaures, Turati, Liebknecht, Bebel. Pigem oli neil raskusi, et tööliskonda kaasa tõmmata ja pidid tegema palju agitatsiooni. Sotsialistlik liikumine tuli ülevaltpoolt, mitte altpoolt. Saksamaal oli üheks nimekamasks spotsialistliku liikumise juhiks kujunes Ferdinand Lasalle,kes asutas 1863a Presimaal Üldise Saksa Tööliste Ühing(??). Lasalle oli mõnedes punktides Marxile sarnane: vihane kodanluse peale. Lasallleõi ei saa pidada marksistiks, sest pööras tähelepanu riigi kaasamisse ja reformimisse: nõudis üldist valimisõigust, kooperatiivide idee(mida võiks riik finantseerida). Lasalle avaldas väga tugevat mõju, aga suri noorelt 39-aastaselt duellis. Pärit jõukast perest. Tema järgijaid hakati kutsuma lassallaanideks
annaabi.ee 
