nende ema oli reetnud nende uue perekonna. Seega naise seksuaalne truudus oli perekonna kese ja seda tuli valvata üpris hoolega. Naine võeti vahel endale enne tema suguküpseks saamist ning keelatud olid lapsed, kes olid sündinud vähem kui 8 kuud peale abielu. Naine oli omaenda viljakuse ohver (enne neljakümneseks saamist oli ta veetnud pool elu rasedana). 12. saj ei kasutanud abielupaarid eostumis vastaseid vahendeid nt abortiivseid jooke või lamba soolest preservatiive. 13. saj tulid need juba moodi ning seksuaalvahekorra eesmärk ei olnud mitte soojätkamine vaid nauding. Naine oli maja valitseja, kuid ühtlasi majapidajanna. Meeste ideaaliks oli naine hoida kodus ja jätta neile piisavalt tööd. Kui naine jõudis isegi kõik ülesanded täidetud oli alati olemas lisa ülesanne, mis ei lõppenud kunagi- selleks oli ketramine. Mehed ise sealjuures pidid aga väljaspool kodu teenima rikkust. Perekond tähendas
-16.a kuni 21.-22.eluaastani, siis organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Küpsusiga (21.- 22.eluaastast kuni 60.eluaastani), kus on organism lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju ning ilmnevad vananemise tunnused. 60.kuni 75.eluaastani on elatanuiga ja alates 75.eluaastast on vanuriiga. 8.Kuidas vältida suguliselt levivaid haigusi ja rasedust? Soovimatu raseduse vältimiseks kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid, näiteks: kondoome ehk preservatiive, antibeebipille, SOS-tablette ja spiraali. Lisaks on veel selliseid meetmeid nagu : seksuaalvahekord katkestatakse enne seemnepurset ning kalendermeetod, kus arvutatakse oletav ovulatsioonipäev. Haiguste vältimiseks tuleb kasutada vahekorras olles kondoomi. 9.Millised on levinumad suguhaigused, mis neid iseloomustab ja nende tekitajad? Levinud suguhaigus on AIDS, mille põhjustab HI-viirus ning selle haigustunnuseid pole inimesel mitu aastat. Viirus elab ja paljuneb lümfotsüütides
Lapsi toodi ohvriks sõjaretkete ja jahtide puhul, jne. Indiaanlased matsid lapsed elusalt liiva sisse mingil puhul. Ohverdati see, mis oli kõige väärtuslikum, kogukonna nimel. Antiikajal tehti laste osas suur valik. Ellu jäid tugevamad ja need kelle eest pere jõudis hoolt kanda. Seal pärimustes on palju seda kuidas lapsed viidi ära mägedesse, jäeti kasvama või surema või jäeti saatuse hoolde. Antiikajal hakati ka esmakordselt kasutama preservatiive, ehk siis hakati perekonda planeerima. Ristiusu tulekuga muutus suhtumine tugevalt - tekkis arusaam, et last tappa ei tohi. Keskajal ei olnud matusrituaale alla 7-aastastele kuna neile ei tehtud matuseid kes tööd ei teinud. Kuni 17 saj. suri enne 7ndat eluaastat kolmandik lapsi. Euroopa kultuuriruumis puudus väljend lapsepõlv. Seda ei peetud oluliseks. Laps oli väike täiskasvanu, neid toideti ja lasti kasvada, muud midagi.
nende uue perekonna. Seega naise seksuaalne truudus oli perekonna kese ja seda tuli valvata üpris hoolega. Naine võeti vahel endale enne tema suguküpseks saamist ning keelatud olid lapsed, kes olid sündinud vähem kui 8 kuud peale abielu. Naine oli omaenda viljakuse ohver (enne neljakümneseks saamist oli ta veetnud pool elu rasedana). 12. saj ei kasutanud abielupaarid eostumis vastaseid vahendeid nt abortiivseid jooke või lamba soolest preservatiive. 13. saj tulid need juba moodi ning seksuaalvahekorra eesmärk ei olnud mitte soojätkamine vaid nauding. Naine oli maja valitseja, kuid ühtlasi majapidajanna. Meeste ideaaliks oli naine hoida kodus ja jätta neile piisavalt tööd. Kui naine jõudis isegi kõik ülesanded täidetud oli alati olemas lisa ülesanne, mis ei lõppenud kunagi- selleks oli ketramine. Mehed ise sealjuures pidid aga väljaspool kodu teenima rikkust. Perekond tähendas naisele tervet hulka inimesi kelle eest tuli
karantiini ja liikumiskeelud, et levikut takistada, aga kui inimesed lihtsalt elasidki sellises piirkonnas, kus oli kõrge endeemiline suremus siis sellega lepiti. see oli nagu vaesus.hädade põhjuseks peeti inimest ennast. 18.saj lõpul kujunesid õpetused (thomas malthus), mis ütlesid, et teatud osa peabki surema, sõjad on kasulikud, sest siis on arvukus reguleeritud. oluline oli sündivusest hoidumine, aga kuna malthus oli usklik, siis ta preservatiive ei pooldanud ja rääkis hoopis sugulisest karsklusest. 19.sajandi lõpul hakkas võidutsema hoopis iibehüsteeria. tervishoiusüsteemi tekkele aitas kaasa urbaniseerumine 18.sajandil, kui toimus industrialiseerimine ja elanike arv linnades mitmekordistus. inimsed liikusid koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt räpasesse linna. terveid oli linlaste hulgas vast mingi 10%. ma pakun, et kuna paljud olid haiged, tööd tehti vähe, raha ei tulnud, pidi hakkama ravima, et oleks inimesi, kes
annaabi.ee 
