Raske füüsiline töö, kodukeemia nt PCB. 60. Mis on ekstratsellulaarsed vesiikulid – kui suured, kuidas jaotatakse ja milleks neid kasutada saab? Detailsed seletused. Fosfolipiidse kaksikmembraaniga ümbritsetud osakesed suurusvahemikus 50 nm – 1 mikrom, mida eritavad rakud. Jagunevad suuruse järgi suurteks (>200 nm sEVs) ja väikesteks (<100/200 nm m/l EVs). Kasutatakse haiguste varaseks diagnoosimiseks, koe taastamiseks, tahetakse teha ka vaktsiine, prenataalses diagnostikas, kosmeetikatööstuses, haiguste ravis (ravimi kohale viimine sihtrakku). 61. Milline on eksosoomide päritolu? Pärit rakust, rakumembraani sisesopistumine, endosoom, ESCRT valkude sorteerimine, MVB (multivescular body) ehk nn hiline endosoom, 2 rada: lüsosoomi minek lagundamiseks või eksotsütoos. 62. Mis on nn liquid biopsy ahk vedelbiopsia? Vedelate bioloogiliste proovide analüüsimine, peamiselt vere. Kasutatakse haiguste
1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, sest osa valminud munarakke jääb seemenduse korral viljastamata ja osa idulasi ning looteid hukkub prenataalses arengustaadiumis. Primaarne viljakus näitab ainult, millisel määral võiks järglasi tekkida emassugurakkude produktsiooni taustal. Eriti ilmekas on primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus multipaarsetel (hulgipoegijatel) loomadel, eeskätt seal, kellel ligikaudu 60–70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate suurt valget ja eesti
ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras Aju areng • toimub seest → välja 2)vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake • Sünnil 80-100 miljr. Närvirakku 3)keskaju (mesencephalon) Lapse areng prenataalses perioodis: • kardiovaskulaarne süsteem ja NS hakkavad embrüol kõige varam tööle – südamelöögid -3.n. 4)Tagaaju: sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake – esimene refleks -8.n. (suupiirkonna puudutusele käe liigutus) – imemisrefleks-29.n. (*hüpotees: paremakäelised imevad paremat pöialt) 5)Üdiaju: piklikaju (medulla oblongata).
ülesanneteks. See aeg tekitab mitmeid mõtteid, soove ja tundeid, millel on oluline tähendus lapsevanemaks kasvamisele. Kuna emadus on naisele eelkõige bioloogiline ja isadus mehele sotsiaalne asi, siis arengutegurid, mida käiakse läbi last oodates on erinevad. Naise keha kaudu kogetud muutused saavad mehe jaoks kogetuks vaid naise kaudu. Lapse prenataalses arenguperioodis on tihti isa rolli ignoreeritud. Kuigi ema roll on pikaajalisem saab ka ise oma osa anda. Kasulik on kui isad räägiksid lootega, silitaksid naise kõhtu. See aitab kaasa loote arengule. Raseduse ajal omab olulist tähtsust ema toitumine. Kas toit on piisavalt vitamiini ja mineraalaineterikas. Vajalikud on kindlate