Karl XI (1660-1697) Valitsema asudes oli Karl XI oma ema ja Riiginõukogu mõju all. Ta oli küll üksikutes valitsemist ja poliitikat puudutavates küsimustes mõjutatav, kuid samas kõigutamatult luterluse ja kuninga ülimuslikkuse pooldaja. Kogu oma valitsemisaja oli töökas ja väsimatu ning võis leppida väga väikese uneajaga. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) KARL XI JA SÕJAD Rootsi kaotab Fehrbellini lahingu preislastega, kellega sõditi liidu tõttu Prantsumaaga. Holland, Saksa keiser ja Taani kuulutavad kaotuse järel Rootsile sõja. Riik on endiselt raskes rahanduslikus seisukorras ja sõjavägi on nõrk. Kuningas võtab kogu valitsemise ja juhtimise enda peale, De la Gardie saadetakse erru. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Kuningas on oma julguse ja otsustuskindlusega sõdurite seas populaarne ja neile eeskujuks. Raskeks läheb 1676. a
naabritega, Riia peapiiskopi ja Galiitsia vürstiriigiga. Selle koalitsiooni nõrgestamiseks sõlmis Mindaugas liidu Saksa Ordu Liivimaa haruga. Vastutasuks kroonis paavst Mindauguase 1253.aastal Leedu kuningaks. Mindaugas pidi loovutama Zemaitija. Vilniuse esimene kristlik katedraal. Zemaidid läksid üle pealetungile ja andsid 1260.aastal DURBE lahingus ordule hävitava löögi. See ajendas hiljuti alistatud hõime eesotsas preislastega ristisõdijate vastu üles tõusma. Ordu sattus korraga raskesse olukorda kahel rindel, sest samal ajal alustasid Liivimaal kuralased ja saarlased mässu ning semgalid ütlesid üles niigi tõrgetega kulgenud liidu orduga. Sellised sündmused veensid Mindaugast oma poliitikat ümber vaatama nint toetama zemaite ordu vastu. Mindaugase valitsemine lõppes 1263.aastal, kui ta langes ühe omaenda suguvõsa konkurendi mõrva ohvriks
hävitamise peale, semgallide äraandliku hävitamise peale, veretöö peale Danzigis, kus surmati üle 10000 inimese ühes kisendavate lastega, kelle peale ka ristiusu vaenlane oleks armu heitnud paavst Clemens V-nda sõnade järele (kirjas 19. VI. 1310, U. B. 630). Marburgi Wigand ütleb selgete sõnadega, et Preisi kõrgemeister saatis abiväge, et eestlasi, harjulasi, saarlasi korraga hävitada (una die vita privari), ja edasi, et Liivi ordumeister saatis siis sõjaväe ühes preislastega, et harjulaste maad rüüstata, tappes raugad ühes noorematega; Marburgi Wigand lõpetab selle kirjelduse tähendusega: mis ka tehti (quod et factum est), tähendab, kavatsus saadeti täide. Peale tapmist Harjus-Virus ja küll ka Sakalas mindi ühendatud jõul saarlaste vastu veebruaris 1344. Saarlaste Maapensaare maalinna valdamisel olla 9000 saarlast surma saanud ja kuningas Vesse üles poodud (Hoeneke järele; Wartberge Hermann'i järele umbes 10 000). Ometigi ei
Ehk siis marksistid nägid selles ideaali, vastuhakkamist kapitalistidele ja näitasid, kui hästi võib üks ühiskond toimida ilma kapitalismi ja valitsuseta. Pariisi piiramine. Adolphe Thiers valitsus. Preisimaa väed olid tunginud 1870. aastal Prantsusmaale ja piirasid ning pommitasid Pariisi. Valitses töötus, nälg, külmatunne, viletsus. . Prantsusmaa valitsev klass, keda hirmutas masside rahutu meeleolu rohkem kui sõjaline lüüasaamine, sõlmis kiiresti preislastega rahu. Valitsusjuht oli Adolphe Thiers, kes pidi vastu võtma mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Valitsus otsustas Pariisi rahvuskaardi laiali saata ning neile palga maksmise lõpetada ja see viiski Pariisi kommuunini. Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). Kommuunasse kuulusid blankistid, proudhonistid, bakunistid. jakobiinlased, kes jutlustasid 1793 a. Suure Prantsuse revolutsioon vaateid. Balanqui- blankuism
annaabi.ee 
