erinevalt: sõltuvalt soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest, kas jookidega koos ka süüakse, kas juuakse kõrvale ka alkoholi mittesisaldavaid jooke jne. Üldiselt on alkoholi mõju naistele kiirem ja suurem , kuna naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol mõjutab esimesena ajukoore eesmist osa ehk prefrontaalset korteksit, mis on seotud inimese enesekontrolli, emotsioonide ning valikutega. Sealt edasi on näha ka alkoholi mõju ülejäänud ajule – muutub kõne, liikumine (motoorika) ja lõpuks isegi hingamine. Alkoholi juues läheb aju justkui magama. Alkoholi juues imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski
lähenemisega aga viha ja kurbuse tundeid Õnnestunud eemaldumisega seostatakse ärevust ja kergendust, ebaõnnestunud eemaldumisega aga hirm ja abitust REGULATSIOON Paljudes olukordades on motiivid ja emotsioonid omavahel vastuolus Osa taolisi konflikte lahendatakse motivatsioonilisteemotsionaalsete süsteemide sees, näiteks arvestades tagajärgede erineva tõenäosusega Vajadusel rakendab psüühika ka teadlikku (prefrontaalset) kontroll nii motivatsiooni kui emotsioonide üle Eneseregulatsioon on sarnane lihasele – väsib korduval kasutamisel, kuid võib pikaajalise treeninguga tugevneda EMOTSIOONI KOMPONENDID Emotsioon koosneb üheaegsest subjektiivsest (elamus), kognitiivsest (tõlgendus), käitumuslikust (tegevusalge) ja väljenduslikust (väljendus) reaktsioonist teatud olukorrale
raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne
tunnistuste andmine pärast autoavariid jms). Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. *Teadlik mäli, mis jagudenb episoodiliseks (personaalne, autobiograafiline) ja semantiliseks (faktid, teadmised) Sellega seotud ajupiirkonnad: • Parem ventraalne prefrontaalne koor • Uncinate fasciculus = juhtetee, mis ühendab temporaalset ja ventraalset prefrontaalset koort • Mediaalne oimukoor Mis on autonoeetiline teadlikkus? enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa, mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ning n-ö ajas rännata (nii minevikku kui ka tulevikku). Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus: Limbiline struktuur, mis asetseb mediaalselt oimusagaras: 2 kääru - Ammoni sarv ja hammaskäär (dentate gyrus).
annaabi.ee 
