Mesopotaamias oli rohkem kirjaoskajaid, kui Egiptuses. Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias olid astmiktemplid ehk tsikuraat. Selle ees oli siseõu, kuhu pääsesid ka tavainimesed. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mõlemas kohas ei pääsenud tavainimesed templite sisse, ainult preetrid käisid seal. Mõlemas riigis arenes välja kiri, tsivilisatsioon, usundid kuigi need olid erinevad. Arenes teadus ja tekkisid koolid templite juurde. Olid ainult mõned erinevused, nagu näiteks linnad. Mesopotaamias olid linnriigid, Egiptuses aga tavalised linnad. Kuna aga antud kaks piirkonda ei puutunud üksteisega eriti kokku, siis on igati loomulik, et areng toimus mõneti erinevalt. Tegemist oli ju erinevate kultuuridega, mõlemal oli oma kindel arusaam maailmast.
ja metallitööd(eriti graveeritud pronksist peeglid). Kuid palju pole teade nende autorite stiilide kohta kuna pole eriti palju leitud või üldse väljastatud etruskide poolt. Religioon Etruskide kunst oli väga tihedalt seotud usu ja religiooniga. Religioon oli neil sünge, etruskid väärtustasid jumalatena loodusjõude ning mitmeid deemoneid. Suurt rolli mängis etruskidel ka esivanemate kultus. Au sees olid preetrid e. Augurid ja ennustajad keda nimetati haruspeksideks. Etruskidel oli olemas ka oma keel ja kiri, enamik neist säilinud hauakirjadena. Elu pärast surma oli etruskide kunstis väga kõrgel kohal. Selle tähtsust iseloomustavad nende kõige tuntumad ehitised hauakambrid. Etruskid ja metall Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat eKr kiirest ka raua töötlemise kunsti
AJURÜNNAK Kuidas ehitati püramiidid? Pakkuge välja erinevaid teooriaid! Ametnikud ja preestrid (lk 68) Vaarao võim oli vaieldamatult piiramatu, kuid tervet Egiptust ta üksinda juhtida ei suutnud. Kõige kõrgemad ametnikud olid asevalitsejad, kelle ülesandeks oli valitseda maakondi. Nemad kontrollisid, et kõik ehitustööd saaksid tehtud, niisutuskanalid toimiksid ja nemad kogusid ka andamit, millest enamus läks vaarao lossi. Preetrid aitasid korraldada riigivalitsemises tähtsaid ülesandeid. Nemad olid vähesed, kes pääsesid võimsa vaarao siseringi. Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid
(tähtsamad: Giza püramiidid). Püramiid varjas endas vaarao hauakambrit. · Püramiidid annavad tunnistust vaaraode reaalse võimu erakordsest ulatusest. · Võimu teostamiseks vajas vaarao arvukat ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valitseja sugulased. · Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja. Oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preetrid. · Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. · Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust: märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. · Enamik egiptlasi olid talupojad. · Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt töötasid
Ekbatanas ja Babülonis. Kohalikku sõjaväge juhtisid staraabid. Suurt tähelepalun pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine ühest otsast teise. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Religioon- Pärslaste varajane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulusrahvastega. Pärsia riitusi sooritasid maagid preetrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud ning pärimuse järgi oli selle kõige taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetusest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhendeks. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja-peajumal Ahuramazda ja tema
annaabi.ee 
