enda juures kasvatama. Romelus ja Remus tapsid kuninga ja hiljem tappis Romelus oma venna. See vend, kes ellu jäi, asutas Rooma. Roomlased kasutasid oma nime kohta nime res publica, ehk ühiskondlik asi. Enamik ühiskonna liikmeid võttis valitsemisest osa. 3. saj. Moodustus Rooma kodanikkond. Rooma riik oli valitsemiselt aristokraatlik. Riigiametitesse kuulusid tuntumad ja rikkamad inimesed. Riigiametnikele palka ei makstud. Oli 2 konsulit(sõjaväe juhid ja kõrgemad magistraadid), 8 preetorit(kõrgeimad õigusemõistjad), diktaator(pool aastat valitsemist, piiramatu võim), senat(300-600 liiget) oli riiginõukogu. Rooma tõusis suurriigiks, sest asukoht oli hea, riigis oli range distsipliin, inimestel oli seal hea. Armee ülesanne oli peamiselt piiride kaitse, sõjaväe peajõu moodustas raskelt relvastatud jalavägi, peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale. Roomlased võtsid üle hellenistlike riikide saavutused.
● 12 tahvli seadused ● Religioon ja õigus: https://docs.google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1 mrcraNg/edit?usp=sharing ● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa) ● Kõik roomlased moodustasid Rooma rahva ● Aristokraatlik riigikord ● Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ○ 2 konsulit ○ 8 preetorit ○ Tsensorid ○ (Diktaator) ○ 10 rahvatribuuni ● Vanemate nõukogu senat ● Riiki juhtis kitsas perekondade ring nobliteet ● Ka rahvakoosolekud ● Kodusõjad erinevate väepealike vahel ○ Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada ● Palgasõdurid ● 30 eKr kehtestas Octavianus keisrivõimu Rooma keisririik ● Loobuti rahvakoosolekutest ● Riigi tegelik valitsemine keisri käes
Acc. Culpas leves kergeid hooletusi Abl. Culpis levibus kergete hooletustega Voc. culpae leves kerged hooletused 2) Praetor, oris m. III subst. Peregrimus, a, um I-II adj. (meessooga) SG (ainsus): Nom. Praetor peregrimus võõrmaa preetor Gen. Praetoris peregrimi võõramaa preetori Dat. Praetori peregrimo võõrmaa preetorile Acc. Praetorem peregrinum võõrmaa preetorit Abl. Praetore peregrino võõrmaa preetoriga Voc. Praetor peregrine võõramaa preetor PL (mitmus): Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen. Praetorum peregrinorum võõrmaade preetorite Dat. Praetoribus peregrimis võõrmaade preetoritele Acc. Praetores peregrinos võõrmaade preetoreid Abl. Praetoribus peregrinis võõrmaade preetoritega Voc
tõepoolest asuda otsust täitma. Rooma tsiviilprotsessile oli iseloomulik, et see toimus kahes staadiumis: in iure ja in iudicio. Tõenäoliselt moodustas see kahe staadiumiga protsess kõige alguses küll vaid ühe, ent üsna pea arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli eriti oluline formulaarprotsessi puhul, ent tekkis siiski juba legisaktsioonilise protsessi puhul. Tõenäoliselt tekkis see vabastamaks kuningat ja preetorit liigsetest ametiülesannetest. Sest kui preetor pidi tegelema nii õigusliku küsimuse kui ka tõendatusega, oli seda kõike mingil hetkel talle liiga palju. In iure staadium toimus algselt kuninga ees, hiljem sai kuninga ülesanded endale preetor. See toimus ametlikus kohtupidamise kohas ning preetor otsustas, kas hageja taotlus on põhimõtteliselt selline, millele tuleb anda õiguslik kaitse. Tänapäevases
annaabi.ee 
