Uskus saatusesse, oli kaudselt ristiusu teerajaja. Nero kasvataja, tappis ennast tema käsul. Plinius Vanem elas esimesel sajandil, haritud inimene tundis huvi kõikide teaduste vastu. Tema teos ,,Looduslugu" koosnes 37 raamatust, tema ajaloolised uurimused ei ole säilinud, kuid neid kasutas Tacitus. Tacitus hea haridusega tunnustatud oraator. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli ediil, mis tähendas tööd, siis kvestor ja preetor. 88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja arvatavasti 113 prokonsulina Aasia provintsi asehalduriks. Tegutses ka kirjanikuna, oma teoses ,,Germania" on mõiste aestii, mille all mõtles tänapäeva eestlasi. Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel. Lähtub oma filosoofias usust
küngas. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaline pinnavorm. · Marius, Gaius (lk 231) Rooma väejuht, talumehe poeg. Tänu oma erakordseile sõjalisile võimeile jõudis Marius lihtsast leegionärist alates kõrgeimate ametiteni. Oli preetoriks Ibeerias. Võitis Numiidia kuninga Jugurtha. Purustas barbarid kimbrid ja teutoonid. Võitles Sullaga võimu pärast. Pagendati Itaaliast. Tagasi tulles õiendas karmilt arved oma vastastega ja suri mõni päev pärast seda, kui oli seitsmendat korda valitud konsuliks. XIV peatükk Spartacus korraldab oma leegionide ülevaatuse Crixus sai formeerida kolm viietuhandelist leegioni, kuna kahe kuise sõjaretke jooksul oli
suuremeelne ja helde, teha lõpp ebakindlale sõjaväele ja moodustada uus, sääilitada head suhted ametnikega, et need osutaksid sulle teeneid või tunneksid kartust. VIII PEATÜKK NEIST, KES ON TÕUSNUD VÕIMULE KURITEGELIKUL TEEL Näiteks sitsiillane Agathokles sai Sürakuusa kuningaks madalast ja vääritust seisusest. Mees jälgis alati kuritegelikku eluviisi, vaatmata sellele tõusis ta Sürakuusa preetoriks. Hõlmates kogu sõjaväge,kutsus ta kogu Sürakuusa rahva ja senati kokku nagu oleks tal arutada tähtsaid vabariiklikke küsimusi, kuid siis märguande peale lasti maha kõik rikkamad ja tähtsamad kodanikud. Pärast nende surma hõivas ta linna ja hoidis selle üle võimu. Ta mitte ainult ei kaitsnud oma valdusi vaid ründas ka teisis, olenemata sellest, et ta ka ise kahel korral lüüa sai. Saatuse arvele ei saa selle mehe puhul midagi panna ega ka enda tublidusele
löödi tema enese leegionide juuresolekul risti. Laagrist kihutati ka minema Arvinius ja Cannitius ning löödi risti üle kahesaja gladiaatori. Seejärel korraldas Spartacus kõik leegionid ümber. Kui senat kokku tuli otsustati, et sõjakäik Spartacuse vastu tehakse ülesandeks Sitsiilia preetorile, kelle valimine pidi toimuma lähipäevil. Ka Julius Caesari sõbrad õhutasid teda esitama oma kandidatuuri, kuid ta keeldus sellest. Crassus valiti ühel häälel Sitsiilia preetoriks. Talle anti õigus kogudavajalik arv mehi ja nii sai ta oma käsutuse alla kaheksakümmend tuhat meest. Järgmisel päeval avaldas Crassus üleskutse, millega kutsus ka kodanikke haarama relvi sõjaks Spartacuse vastu. Pea terve kuu seisid mõlemad osapooled tegevusetule, mõeldes välja erinevaid lõkse vaenlastele. Kui Spartacuse arvates oli saabunud paras aeg, andis ta ühel tormisel ööl oma leegionidele käsu täielikus vaikuses laagrist väljuda
annaabi.ee 
