Nt: errare humanum est eksimine on inimlik Imperativus activi (käskiv kõneviis) Tuletatakse I pv-st (accuso I ) Nt testamendi puhul (tulevikus kästakse midagi teha) Verb esse olema (fut. Imperat.) Sg 2 ja 3 esto! Pl 2 estote! Pl3 sunto! Õpikust tekst XXII laused 1-23 tõlkida! Participium praesentis activi Preesensi aktiivi partitsiip Participium praesentis activi on verbi omadussõnaline vorm, mis märgib lauses põhitegevusega samaaegselt toimuvat tegevust, nt vocns `kutsuv', vidns `nägev'. Mles tacns rtinem audit vaikiv sõdur kuulab kõnet (e sõdur kuulab vaikides kõnet). Moodustamine: Preesensi tüvi + -nt- sufiks. Nom. sg. käändelõpp on -ns. I II III IV
ladina keelest ning neis sisaldub mingi viide kaasuse põhifunktsioonile. (nominatiiv nimetab referendi; genitiiv annab midagi teada kõnealuse referendi liigist või päritolust; partitiiv viitab terviku osale; akusatiiv annab teada tegevuse objekti) Verbide muutmiskategooriaist on keskseim tempus ehk aeg. Verbilisuse põhikriteeriumiks peetaksegi üldiselt muutumist ajavormides. Kõikides keeltes on olemas mingi vahend praeguse (preesensi) ja möödunud aja (preteeriumi) väljendamiseks. Olevik on üldiselt alati paari esimene ja sageli ka markeerimata liig, minevikku väljendatakse eriliste ajatunnuste abil. Paljudes keeletes saab eri ajavormi, futuurumi ehk tuleviku abil osutada ka tulevasele tegevusele. tempuste abil on võimalik ernival ajul toimuvaid tegevusi ka omavahel suhestada. Ajasüsteemi kirjeldamisel võetakse tihti appi kolm ajalist tugipunkti: praegus-ehk kõnehetk, toimumishetk ja vaatlushetk.
sõnadel on mitmuse omastavas tunnus te, d-lõpulise ja lõputa ainsuse osastavaga sõnadel mitmuse tunnus on de). Noomeni peakäänded ainsuse nimetav (algvorm), ainsuse osastav, ainsuse sisseütlev, mitmuse osastav, mitmuse sisseütlev. 36. Verbi põhi- ja peavormid põhivormid: ma-infinitiiv (supiin), da-infinitiiv, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1.pööre ja tud-partitsiip. Peavormid: personaali indikatiivi imperfekt, nud-partitsiip, impersonaali indikatiivi preesensi jaatav vorm. 37. Käändkondade ja käändtüüpide üldjaotus käändkondadeks jagamine: 1) astmevaheldustunnuste alusel kolme rühma: astmevahelduseta sõnad (esimeses viies käändkonnas), nõrgeneva astmevaheldusega (ainsuse nom tugevas, gen nõrgas) kuuluvad 6.käändkonda, tugevneva astmevaheldusega (nom nõrgas, gen tugevas) moodustavad 7. käändkonna. Fonoloogilised tunnused: tüve silpide arv, sõnavälde, üksikhäälikud sõna lõpul.
ddc, dx, ductum, ere alla juhtima v dictum, n väljend; sõna; ütlus, mõttetera viima, ära viima; saatma, tooma; ära võtma, dis, di m, f päev vähendama differ, distul, dltum, differre laiali ajama, hajutama; edasi lükkama, viivitama; 7 (ainult preesensi tüvevormides) erinema, dubit, v, tum, re kahtlema, kõhklema erinev olema dubius, a, um kahtlev, kõhklev; kahtlane, difficilis, e raske, keeruline ebakindel dgnits, tis f väärilisus; väärikus, auväärsus dc, dx, ductum, ere (imperat. dc) dgnus, a, um vääriline; vastav, sobiv, juhtima, viima; tirima, tõmbama; tegema; kohane venitama, viivitama; arvama, pidama
annaabi.ee 
