2. Peiteperiood: Viirus lülitab oma genoomi raku genoomi kosseisu. Viiruse genoomi paljundatakse koos raku genoomiga 3. Rakusisese paljunemise periood: Mingite tegurite muutumisel eraldub viiruse genoom raku genoomist ja hakatakse tootma uusi viirusosakesi 4. Järgneb lüütiline tsükkel Kuidas viirused on tekkinud? Rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele
näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks parasiitideks. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teise hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremees raku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA ja RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmandahüpoteesi kohaselt viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA, mis omandas võime repitseeruda, võiski olla viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. Kui selline molekul ,,laenas" ka kapsiidivalkude geenid, siis saigi tekkida primitiivne viirus. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees seevastu oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille
Teisel etapil aga moodustusid mutatsioonide tulemuseda viiruse kapsiidivalkude geenid. Uus omadus liikuda rakust raku võimaldas sellistel parasiitidel populatsioonis kiiresti levida ja evolutsioneeruda. II hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. III hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest iseplajunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv Mrna, mis omandas võime replitseeruda, võiski olla viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. 2. Kirjeldage viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit. Lüütiline: I Peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. II rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. II toimub bakteriraku surm ja lagunemine, ning
aluselisi aminohappeid. Tänapäevastes valkudes on 20 Mikrobioloogia I 2017 erinevat aminohapet, Millised võisid olla esimesed valgud? Aastal 2013 sünteesiti kunstlik lihtsa struktuuriga (beta-trefoil ehk ristikheinalehe struktuuriga) valk, mis koosnes 12-st erinevast aminohappest, 80% ulatuses prebiootilistest. Mitteprebiootilistest aminohapetest olid valgus arginiin (R) ja glutamiin (Q). Vaadati, kas selline valk on võimeline voltuma (moodustama sekundaarstruktuuri) ja sooviti teada, milliste omadustega ta võiks olla. Proc.Natl.Acad.Sci.USA (2013) 110: 2135-2139 Mikrobioloogia I 2017 Valkude primaar- ja kõrgemad struktuurid http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_folding Primaarjärjestus Sekundaarstruktuur: beeta-ahelad
Esimese kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask)
Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped. Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees. 5. RNA ahelate abiootiline süntees a) Abiootiliselt moodustunud ribonukleotiidid polümeriseerusid lühikesteks ahelateks . See võis toimuda näiteks savi pinnal kõrgel temperatuuril (vesi eemaldati).
annaabi.ee 
