välise rahu kaitse, praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine ning eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine. Nii sisemise ja välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine riikliku eesmärgina sisaldus 1920., 1933. ja 1938. aasta põhiseaduse preambulas. Riiklikud eesmärgid ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid: loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3), ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2), ülesande luua esindus, kaitse,
sisemise ja välise rahu kaitse, 3. praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine ning 4. eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine. Nii sisemise ja välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine riikliku eesmärgina sisaldus 1920., 1933. ja 1938. aasta põhiseaduse preambulas. Riiklikud eesmärgid ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid: 2 1. loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), 2. vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), 3. erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), 4
peatükile preambula, milles põhjendatakse konstitutsiooni vastuvõtmist, eesmärke, poliitilisi taotlusi ja näidatakse ära, kes on põhiseaduse vastu võtnud (vt. Eesti konstitutsioon). Enamasti ollakse seisukohal, et preambula ei sisalda õigusnorme ja teda üksinda rakendada ei saa. Siiski võivad preambula üksikud lõigud norme sisaldada, näiteks Prantsuse 1958. aasta konstitutsiooni preambula loeb kohustuslikuks inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsiooni. Eestis on konstitutsiooni preambulat kohtupraktikas kasutatud konstitutsiooni teiste sätete ja seaduste tõlgendamisel, nt. "Eesti riik rajaneb õiglusele ja ta peab tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade." Kui konstitutsioonil on preambula, siis harilikult on I peatükiks nn. üldsätted, mis fikseerivad kõige põhilisemaid riigiõiguse printsiipe (vt. põhiseaduse tekst). Harilikult on demokraatlikes riikides
hutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav hutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. ÕIGUS (ld: ius) - tähendab vormi; ÕIGLUS (ld: iustitia) - tähendab sisu . IUSTITIA: kõigil olgu võrdväärselt õigused ja kohustused (kõik allugu õiguse toimele), st formaalselt on õiglus õiguse sisuks; õigus on õigluse vormiks. See vahekord tuleb ilmsiks, kui lugeda tähelepanelikult PS sissejuhatavat osa ehk preambulat: kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele... .NB! Pöörakem tähelepanu mõistete järjekorrale! Tuleme taas väite juurde aga mul on ju õigus - see tähendab, et ütleja arvates ei lange õiglus kokku positiivse õigusega. Teisisõnu: samastatakse õiglust (moraali) ning õigust. Kui selline samastamine praktikas toimiks, siis oleks see ideaalne olustik. Õiguse ja õigluse sisuline
annaabi.ee 
