Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid, arvatavasti avas just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Monteverdi eristas oma kirikumuus.s kahte stiili vana polüfoonilst (prima prattica) ja uut, tundelist ja kontsertlikku (seconda pratica). Itaalia kirikumuus.s eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni. Tuntakse Monteverdit rohkem ühena barokkstiili rajajatest ja kui esimest suurt ooperiheliloojat.
iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus. Tema stiil on kui kokkuvõte Madalmaade koolkonna kompositsioonipõhimõtteist. Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega. VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades, enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580.a. antiikkunsti taassünni võimalusest.
Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid, arvatavasti avas just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Monteverdi eristas oma kirikumuus.s kahte stiili vana polüfoonilst (prima prattica) ja uut, tundelist ja kontsertlikku (seconda pratica). Itaalia kirikumuus.s eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni. Tuntakse Monteverdit rohkem ühena barokkstiili rajajatest ja kui esimest suurt ooperiheliloojat. 2.7. Ilmalik laul Itaalias (madrigal, villanella, canzonetta jt.) 16 saj Itaalia ilmalikus laulus on kõrvuti kaks vastandlikku suunda: 1) hulk rahavalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased
uus tekstiedastamisstiil stile recitativo (kõnelev), stile narrativo (jutustav), stile concitato (erutatud), stile rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573)