abikaasasse · Vorontsov ässitas Peterburi ülemused Puskini vastu · Puskin tajus ohtu ja palus luba erru minna · Seda võeti kui jultumust ning ta vallandati 8. juulil 1824. a. tsaari käsul Pagenduses · 1. aug. 1824. a. lahkus Puskin Odessast · 9. aug. 1824. a. saabus Mihhailovskojesse · Mihhailovskoje oli Puskini lemmik pelgupaik, rahulik ja vaikne inspiratsiooniallikas · Naabermõis Trigorskoje oli ainus koht, kus ta sai enda sarnaste inimestega suhelda · Praskovja Ossipova Wulff mõisa perenaine, Puskini väga lähedane sõber · Aleksei Wulff Praskovja poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis · 19. Nov. 1825. a. suri Aleksander I haiguse tõttu Kodu Mihhailovskojes Dekabristide ülestõus · Peterburis · 14. dets. 1825. a. · Keisrile (Nikolai I) truudusevande andmise päev · Senati väljakul ca 3000 soldatit · Ülestõusu juhiks valitud kaardiväepolkovnik Sergei Trubetskoi ei tulnud kohale
minna, sest Katerina peksaks teda ja ta väärib seda Raskolnikov, kes tahtis lahkuda, otsustab Marmeladovit koju aidata, kus ta näe seda armetut vaesust, milles nad elavad. Pärast tunnistanud kohutavat stseeni Marmeladovi ja Katerina vahel, sobrab ta oma taskutes ning jäteb neile veidike raha. Peatükk 3 Järgmine päev ärkab Raskolnikov oma korteris, tundes jälestust oma lohaka ja allakäinud elukommete pärast. Natasja nimeline Raskolnikovi teener, ütleb mehele, et üüriperenaine Praskovja Pavlovna raporteerib teda politseile, sest mees ei ole maksnud oma renti. Teener toob talle ka kirja mehe emalt. Pärast Natasja lahkumist suudleb ta ema kirja ja värisevate kätega avab ta selle aeglaselt. Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist,
Tegelased: meister, Margarita, Azazello Azazello läks Margarita ja meistri keldrikorterisse sõnumiga, et Woland soovib nendega jalutada. Mõlemad olid nõus. Azazello tõi kaasa ka veini, mida neile pakkus. See vein mürgitas Margarita ja meistri, nad surid ja asusid põrgu poole teele. Enne käisid nad veel läbi vaimuhaiglast, kus meister jättis Ivanuskaga hüvasti ning soovitas Ivanuskal meistri raamatut edasi kirjutada. Kui Margarita ja meister olid lahkunud, palus Ivanuska õel Praskovja Fjodorovnal öelda, mis juhtus kõrvalpalatis oleva mehega just. Õde vastas, et viimane suri. See oli meister. XXXI peatükk Tegelased: kogu Wolandi seltskond, meister ja Margarita Azazello jõudis koos meistri ja Margaritaga künka servale, kus Woland koos kambaga neid juba ootasid. Woland andis meistrile võimaluse linnaga hüvasti jätta ning seejärel asusid kõik koos teele. XXXII peatükk Tegelased: Woland oma kaaskonnaga, meister, Margarita, Pontius Pilatus
Tsoglokova palus keisrinnalt oma abikaasale armu laste pärast ning nad jäeti oma ametikohtadele. · Kuna Tsoglokovide suhtesse oli nüüdsest kiil löödud, ei suutnud nad enam Peetri ja Katariina üle nii ranget kontrolli kehtestada. Katariina nautis sel suvel tavapärasest rohkem vabadust. Tema peamiseks kireks sai ratsutamine. Vallandamised õukonnast · Madame Krause asendati Madame Praskovja Vladislavova´ga, kuna too oli triumfeerinud Tsoglokovade üle, kui neid ähvardas õukonnast ärasaatmine. · Jelizaveta ihuarst Armand Lestocq pagendati Siberisse, kuna süüdistati Friedrich II heaks luuramises. Moskva ja maa · Terve 1749 aasta veetsid keisrinna, Katariina ning Peeter Moskvas ning selle ümbruses. Jelizavetat oli aasta algul tabanud mingisugune salapärane tõbi, mis oleks võinud hinge viia, kuid ta paranes sellest siiski
pisut enne kella kolme päeval. 4. veebruaril sõitis Turgenev Aleksandri puusärgi järel Pihkvasse, surnusaanil sõitis koos poeedi laibaga teener Nikita Kozlov, kes oli soovinud teda saata kuni hauani. 6. Veebruari varahommikul sõitsid Trigorskist kloostrisse Turgenev koos Nikita Kozloviga ja kaks Ossipova tütart kaheksateistkümneaastane Maria, kellega poeet aastaid tagasi oli valmistanud ette prantsuse keele tunde, ja kõige noorem, kolmeteistkümneaastane Jekaterina. Praskovja Aleksandrovna ise oli haige, kõik teised tema perekonna liikmed olid laiali sõitnud. Rakejev esindas Peterburi võimusid, kloostriülem Gennadi riigikirikut. Kohaliku politsei poolt oli kohal vallakohtu kaasistuja Petrov ja maakonnakohtu asjaajaja Filippovits. Eemal seisid Trigorski ja Mihhailovskoje talupojad, kes olid vaeva näinud haua kaevamisega, mis oli ajutine: maa oli nii läbi külmunud, et kangidega tuli purustada jääd ja puusärk kuni kevadise sulani lumega katta.