õiena, ta oli värvikam ja lõhnas tugevamini kui eelmised. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.10 See on võrdlus uue ja kunagi olnu vahel. · ,,Praost kõndis tema järel sedasama teed, mida ta oli käima harjunud, tema nägu oli niisama rahulik ja liikumatu nagu kunagi pulmas või matustel. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.13 Inge võrdles oleviku praosti mineviku praostiga. · ,,Kunagi, kui Hiiemäe talus olid elanud nooremad ja rõõmsamad inimesed, ... ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.17 Meenutus mineviku pererahvast, kes kunagi olid elanud Hiiemäe talus. · ,,Tagasi minevikku! ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.21 Teiekord aitab minevik olevikku paremini mõista. · ,,Kui Ingeborg Malm hiljem tagasi mõtles sellele suvele ta ei teinud seda meeleldi-
Lempeliuse täht lõi uuesti särama 1627.aasta suvel. Hiiumaal vabanes pastor Johann Teufeli surma järel Reigi õpetaja koht ja nii kinnitati härra Lempelius 23.oktoobril Pühalepa kabeli juures Reigi kirikhärraks. Elu Reigis ei kulgenud muretult. Olles küll ettevõtlik, kuid samal ajal isepäine, tekkisid tal ka siin probleemid. Lempeliusele heidetakse ette kroonuvõlgu, meele-paha tekitas ka tema eraelu, kangekaelse inimesena otsustas ta ametiasju oma peaga, ilma et oleks praostiga nõu pidanud. Talle pandi süüks, et viis asehaldurilt luba küsimata pastoraadi teise kohta, alustas praosti ja asehalduri teadmata Kõpu kabeli ehitamist, pidas laeva Schute, mis oli pastoriametile sobimatu. Värvikaks ja intriigiderohkeks teeb Lempeliuse eraelu suhtekolmnurk ta enda, tema proua ja Reigi diakoni Jonas Kempe vahel. Lootusetu on neis asjus otsida täit tõtt, vaevalt teadsid või veel vähem rääkisid seda asjaosalised isegi. (Põldvee 2008 ,168) Paulus Lempelius suri 1665
.. Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki
tulnud, no mis sul mulle jälle öelda on... Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki
eest vabaks ostnud, ei pidanud teo tööd tegema. 4. maavabad talupojad- kõige kõrgem kiht, üksikud muinasülikute järglased, kes omasid maad lääni kirja alusel. Vaimuelu Liivimaa kiriklikuks keskuseks võib pidada riiat. Piiskopkonna keskuseks oli toomkirik mida juhtisid kõrgemad vaimulikud ehk toomhärrad. Juhtorganina moodustasid toom kapiitli. (12 toomhärrat nim ka kanoonik eesotsas praostiga. Toomahärrad moodustasid ka liivimaa haridusliku eliidi. Enamasti olid õppinud ülikoolides. Toomkiriku juures tegutses toomkool mida juhatas üks toomhärradest ehk skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kiriku kihelkondadeks kus teenisid koguduse preestrid. Kihelkonna kirikutes toimusid missad mis olid ladina keelsed. Kiriku elu takistas poliitilne ebastabiilsus ja piiskopide võimuvõitlus orduga. 15saj esimesed reformi püüded 1. hakati rõhutama emakeelse jutluse olulisust 2
annaabi.ee 
