väljaselgitamiseks. · Kuus aastat hiljem korraldatud 10. CGPM otsustas uuringu tulemuste põhjal, et vaja on kuut põhiühikut: meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (temperatuur) ja kandela (valgustugevus). 1970. aastal lisandus neile ainehulga mõõtühik mool. · Tulemuseks oli meetermõõdustiku nüüdisaegne versioon, mis sai 1960. aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI- süsteem (SI on lühend prantsuskeelsetest sõnadest Système international d'unités rahvusvaheline mõõtühikute süsteem). · Suurbritannias peaks üleminek SI- süsteemile lõppema 2009. aastal. USA-s kasutatakse SI-süsteemi tööstuslikult aina enam, aga tavatarbijate seas ei ole see seni erilist edu saavutanud. Lisaks kasutavad mittemeetrilisi mõõtühikute süsteeme veel Myanmar ja Libeeria. Lisa info: http://tsvihik.blogspot.com/2010/06/vanad- mootuhikud
pintslitõmmetega impressionistlikult. Peagi kujunes sealsamas Pariisis veel üks abstraktsionismi variant, mis jääb järjekindla konstruktivismi (mida samal ajal palju viljeldi) ja abstraktse impressionismi vahele. Tuntuim selles laadis maalija on Nicolas de Stael (19141955), kes on tihti lähtunud küll loodusmuljest, kuid ei kasuta impressionistlikku pintslitõmmet, vaid hoopis suuremaid hoogsaid värvilaike. l informalism, mis tuleb prantsuskeelsetest sõnadest art informel ja tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. Informaalne kunst tekkis niisiis vastandpoolusena geomeetrilisele abstraktsionismile 1945.1946. aastal nn Pariisi koolkonnas. Ecole de Paris on üldnimetus kõikide moodsa
Tuntuim sellekohane näide on arvukas Maydellide perekond. Eestipäraseid perekonnanimesid oli kohaliku aadli seas rohkesti: näiteks Patkulid, Koskullid, Wrangellid jt. Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras. Aadli muukeelsus pole ajaloos ainulaadne; nii oli see samal ajal näiteks Inglismaal, kus ülemkiht koosnes prantsuskeelsetest normannidest, kes pikapeale oma alamate keelele üle läksid. Meil seda kahjuks ei juhtunud. Ometi on baltisakslased osa Eesti ajaloost. Vasalle oli kõige rohkem Taani valdustes. Ordualadel läänistati maid vaid erandjuhtudel, sest kutseliste sõdurite organisatsioonina sõjaliselt tugev ordu ei vajanud läänimeeste sõjateenistust. Seetõttu oli eestlaste olukord ordualadel mõnevõrra parem. Juba 13. sajandi lõpuks hakkasid kujunema vasallkonnad ehk rüütelkonnad - vasallide
– European Public Law 2009 (15), lk 300. 27 Hea sissejuhatuse sellesse teemasse võib leida raamatust: O. Beaud. Théorie de la fédération. Paris: PUF 2007. 28 M. Seydel. Der Bundesstaatsbegriff. – Zeitschrift für die gesamte Staatswissenschaft. Band 28. 1872, lk 195. 29 Vt nt S. Brie. Der Bundesstaat. Eine logisch-dogmatische Untersuchung. Erste Abtheilung. Leipzig: Verlag von Wilhelm Engelmann 1874, lk 193. Tolle aja prantsuskeelsetest uurimustest on mahukaim L. Le Fur. État fédéral et Confédération d’États. Paris: Marchal et Billard 1896. 30 Kõige põhjalikumalt artiklis: J. H. H. Weiler. The Transformation of Europe. – Yale Law Journal 1991 (100). 31 J. H. H. Weiler. In Defence of the Status Quo: Europe’s Constitutional Sonderweg. – European Constitutionalism beyond the State. J. H. H. Weiler, M. Wind (eds.). Cambridge University Press 2003, lk 8. 32 Samas, lk 9.
annaabi.ee 
