· Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee oli nõrk. Plaan sõdimine kahel rindel Preisimaal ning AustriaUngaris. AustriaUngari Võitlus kahel rindel Serbia ja Venemaa vastu. 3. Kolm lahingut ja nende tähtusus: Ypres lahing Ypres'i lähedal 1915 aprillis, Saksa väed kasutasid Inglise vägede vastu mürkgaasi,
Marne´i lahing: PrantsusmaaSaksamaa, sept 1914, Prantsusmaa läks kallale saksamaale ning rikkus schlieffeni plaani. Sakslased tõmbusid tagasi kuni mereni ulatuva kaevikuteliinini. Tannenbergi lahing: Venemaa<->Saksamaa, 27-30.08.1914, Venelased hävitati. Ypres´i lahing: Saksa<->Inglismaa, 1915/1917?, saksa kasutas mürkgaasi kuid inglased suutsid rünnaku tagasi lüüa. Verduni lahing: Saksa Prantsusmaa, juuli-dets. 1916, verduni kindlust ei suudetud võita. Somme´i: Inglise-prantsuseSaksa, 1.juuli 1916, tankidega läbitungimine ebaõnnestus. Cambrai:InglismaaSaksa, 1917, (suurtükituld kasutati hiljem,aga) läbimurd ei õnnestunud. Positsioonisõda e. Kaevikusõda- sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel(läänerindel muutusteta) Manööversõda- püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine
sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1. anda löök Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse
surumine vastu kindlustusi SaksaPrantsuse piiril ning seal nende purustamine. · välksõda Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 34 kuud. Prantsusmaa: Plaan 17 · Saksamaa vastaseid sõjaplaane oli tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. PrantsusePreisi sõjas. · kokku oli prantslastel üle 20 plaani, kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. · PrantsuseSaksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). · teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. (PrantsuseSaksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud Pr.maa pidi hõivama Lotringi ja Elsassi piirkonna(seda loeti
purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus
augustil Saksamaale sõja. I maailmasõda oli alanud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, valmistades konkreetseid sõjaplaane. Erilist rolli etendas Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Saksamaa sõjaplaani oli välja töötanud kindralstaabi ülem von Schlieffen. Temal oli välksõja plaan , mis näis ette, et kõigepealt tuleb läbi Belgia tungida Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa tegi suure panuse PrantsuseSaksa piiri kindlustamisele, kuid kuna Schlieffeni plaanid oli teadatuntud, siis ei arvatud, et Saksamaa täidab neid ja Prantsusmaa jättis PrantsuseBelgia piiri kindlustamata. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindelSaksamaa ja Austria vastu. Põhiplaan oli Saksa vägede purustamine IdaPreisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa aga pööras rohkem tähelepanu Venemaa ja Prantsusmaa rahastamisse, jäädes ise ,,pealtvaatajaks". Euroopasse
annaabi.ee 
