Viimasega seoses kuulub saadiku õiguste hulka eksterritoriaalsus, mis tähendab seda, et saadik ei allu tolle maa seadustele kuhu ta on lähetatud. Nimeta 2 sõjategevuse piirkonda 17. sajandi rahvusvahelistes suhetes (va 30 aastane sõda) ja selgita iga konflikti olemust. Läänemere piirkond - ja läänemere värk oli põhjasõda, kus venemaa tahtis akent euroopasse Kagu-Euroopa- agu euroopas oli ottomanidega seotud, krimmi süda näiteks Madalmaad Holland sõdis Inglismaa ja Prantsumaaga, sest hollandil oli väga hea majandusseis Selgita mõisted Venemaa ajaloost: segaduste aeg (smuta) - kui venemaal oli mitu tsaari ja ründasid mitmed inimesed kirikulõhe (raskol) - reform mlle käigus üritati taastada vene kiriku hiigelaega Prikaasid - 17 saj venema asutused kes täitsid tsaari käske, Maakogu - oli venemaa seisute esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov - teda süüdistati dimitri tapmises ja tema vastu tõusis rahvas
Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj keskpaigani. Karl V oponendiks kujunes François I. Võitlus lõppes tagajärjetult, kahjustati õitsvat Itaalia majandust, teisalt levitati renessansskultuur kogu Euroopas. 1556 loobus Karl V troonist ning pärandas oma kahele pojale Austria ja Hispaania. Euroopa võimsaim valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured.
USURPAATOR-illegaalselt võimu haaranud isik. Paljudes riikides ei tunnustatud teda kui ametlikuks keisrit. Selle tulmusena algasid ka uues koalitsioonisõjad ja taheti Napoleonit kukutada , eesotsas Inglismaa. Esimesed olid Napoleonile väga kerged ja ta võitis tungides edasi euroopasse. Napoleon hakkas ellu viima oma unistust , saada terve euroopa valitsejaks. Aastaks 1810 oli Napoleon saavutanud oma võimsuse tipu ja tolleaegne euroopa jaotati kolmeks: 1) prantsumaaga liidetud alad 2) prantsusmaa liitlased 3) prantsusmaa vastased Venemaaga oldi esialgu suures vastuolus. 1801 sai võimule Aleksander I ja prants ja venemaa suhted paranesid. 1807 sõlmiti Prantsusmaa ja Venemaa vaheline ''igavene sõprusleping'' Sellega proovis Napoleon teatud tingimusi Venemaale peale suruda, aga Aleksander nihverdas mööda. Igale poole kuhu Napoleon jõudis kehtestas ta prantsuse seadused. !
maharaiumisega mõõga läbi. Seevastu naise väidetaval armukestel raiuti pea maha kirvega. Arvatakse, et need süüdistused olid Henry VIII poolt provotseeritud. Anne Boleyni elust on kirjutatud mitmeid romaane, näidendeid, televisioonidraamasid jt. 2 Kuidas kõik algas... Kuninga noorem õde Mary pandi 1514.aastal vanale Louis XII-le mehele (see oli tolle kolmas abielu), et Inglismaa lõpuks ometi Prantsumaaga rahujalale saaks. Ent värske abielumees, kes oli varakult raugastunud, suutis oma uue verinoore kaasa kõrval vaevalt aastavahetuse üle elada. Inglismaalt saadeti tookord mõned tüdrukud ja lapsed ühes väga noore pruudiga Prantsusmaale, et see ei tunneks end seal liiga võõrana. Nüüd on nad koos kuningalesega kõik koju tagasi tulnud ja kuningas Henry VIII kavatseb neile nende vanal kodumaal ametlikult tere tulemast öelda. Kaks õde... ''Tõuske üles, milord! Siin on ometi..
Valitsema asudes oli Karl XI oma ema ja Riiginõukogu mõju all. Ta oli küll üksikutes valitsemist ja poliitikat puudutavates küsimustes mõjutatav, kuid samas kõigutamatult luterluse ja kuninga ülimuslikkuse pooldaja. Kogu oma valitsemisaja oli töökas ja väsimatu ning võis leppida väga väikese uneajaga. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) KARL XI JA SÕJAD Rootsi kaotab Fehrbellini lahingu preislastega, kellega sõditi liidu tõttu Prantsumaaga. Holland, Saksa keiser ja Taani kuulutavad kaotuse järel Rootsile sõja. Riik on endiselt raskes rahanduslikus seisukorras ja sõjavägi on nõrk. Kuningas võtab kogu valitsemise ja juhtimise enda peale, De la Gardie saadetakse erru. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Kuningas on oma julguse ja otsustuskindlusega sõdurite seas populaarne ja neile eeskujuks. Raskeks läheb 1676. a., kui taanlased-hollandlased võidavad Ojamaast lõunas