TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS TP09 Kenno Jürisson INSENER ISESEISEV TÖÖ Juhendaja: Lidia Feklistova Tartu 2011 Töökirjeldus: Insener on professionaalne inseneriteaduse praktik. Insener disainib rajatised, masinad ja süsteemid samal ajal arvestades piirangutega, praktilisusega, ohutusega ja maksumusega. Insenerid on pühendunud rakendusteaduse teaduskondadele ja nende töö teadus-ja arendustegevus erineb tavapärastest alusuuringutest, mis on tehtud tavapäraste teadlaste poolt. Inseneride töö moodustab seose teaduslike avastuste ja rakenduste vahel, mis vastavad ühiskonna vajadustele. Projekteerimine: Insener loob uusi tehnoloogilisi lahendusi. Enamus inseneri ajast läheb info uurimisele, kättesaamisele ja kasutamisele. Insenerid peavad kaaluma
Autori positsioon ei avaldu. positsioon teema kohta avaldub, mis milline see on ning mille üle? Hinnangu Kelle/ mille suhtes Autor on neutraalne. Autor on neutraalne. d ollakse kriitiline/ kiitev Probleemi Millised probleemid Probleeme ei kerki esile. Probleemid seostuvad enamasti d tulevad artiklis esile bastionide praktilisusega ning ning kas ja/või kuidas kasutuskõlblikkusega tänapäeva, neid lahendada? otseseid lahendusi ei tooda, pigem antakse endapoolne hinnang. ’’Imelises Teadusest’’ tooksin kõrvalartiklitena välja järgnevad:
· Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on · Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia
uue paradigma keskseks omaduseks. Anomaalia on looduse osa ja paradigma, mis edukalt seletab analoogiat, vahetab vana paradigma – mitte ei ole kumulatiivset vahetust vana paradigma puhul. Pigem on paradigmate vahetus kui kumulatiivne muutus. Loogilised positivistid vaidlevad aga, et Newtoni mehaanika on relativistliku erijuhtumi juhtum. Kuhn aga vaidleb, et see piirang, mis on pandud relativistlikule teooriale, on vastuolus selle teooria praktilisusega kui arvestada neid piiranguid 128 - 130 (ei tohi vastuolus olla eelmiste eelkäijatega, kes sama teoorit on ajanud). Samuti paradigma vahetus laieneb veel reeglitele, mis rakenduvad teadlaste käitumisele teaduslikus kogukonnas. Erinevate paradigmate pooldajad ei suuda ühist arutelu, sest need töötavad erinevate raamistike alusel, kus on vastuolulised vaated, mida ei saa lahendada. Anomaalia on seega määratlev faktor, et vaadelda võistlevaid paradigmasid, sest