süstemaatikat, levikut jne. Ornitoloogiaga tehti algust juba Vana-Kreekas (umbes 400 aastat eKr), omaette teadusharuks kujunes see 17. sajandil. Terioloogia- zooloogia haru, mis tegeleb imetajate uurimisega. Selgrootud- kõik selgroogsete alamhõimkonda mittekuuluvad loomad. Herpetoloogia- zooloogia haru, mis tegeleb roomajatega. Zooloogiaga tegelevaid teadlasi kutsutakse zooloogideks. Osad zooloogid teevad tööd vaid laua taga, kirjutades teaduslikke töid ja raamatuid. Teised lähenevad praktilisemalt, tehes katseid. Zooloogid töötavad nii muuseumides, loomaaedades, loodusparkides ning mõned ka vabas looduses, vaadeldes seal loomi ja tehes nende kohta märkmeid. Paljud zooloogid teevad pidevalt tööd ka ajakirjanduses, et inimesi harida ja kursis hoida zooloogia vallas toimuvaga . Korraldatakse ka kampaaniaid ohustatud loomaliikide kaitseks või antakse nõu, kuidas hooldada koduloomi. Eestis on ka Zooloogia ja Botaanika Instituut. Eesti suurim putukate kollektsioon on just
siin soliidsena, on hästi kokku monteeritud ja - loodetavasti - kauakestev. Vaid roolisamba kate tundub haprakesena, aga seda pole ka peaaegu näha. Vähem kiitust väärib Golfi pakiruum. Siin pole kahjuks midagi uut. Tagaistme seljatugesid ositi alla käänates saab esialgsest 350 pagasiliitrist kuni 1305. Kuid seljatoed jäävad pisut kaldu ning jätavad põrandasse kopsaka astme, mis õrnade asjade vedamisel tublisti tüli teeb. Paljud väikeautodki on praegu läbimõeldumalt ja praktilisemalt konstrueeritud. Varustus Kehtima jäävad Volkswageni tüüpilised varustustasemed: Trend-, Comfort- ja Highline. Soovi (ja sobiliku rahapaki) olemasolul saate Golfi elektroonilisi abi- ja muidumehi kabiinilaeni täis toppida, nagu see alles hiljuti vaid Phaetonis, Passat CC-s või Touaregis võimalik oli. Nii võib Golfi ostja lisaks umbes 700 eurot (11 000 krooni) paksvale parkimisrobotile ja 1300 eurot (20
Eestimaa kiriku eesotsas oli ta 11 aastat kuni oma surmani 1572. aastal. Peale Gelderni surma jäi Eestimaa ilma vaimuliku juhita. Kirikuhooned täitsid sõjalisi funktsioone- talupojad peitsid end oma varaga vaenlaste eest. Alles peale sõda määrati Eestimaale uus piiskop, Gelderni ideede edasilevitaja, Kristian Agricola. Eestimaale tulnud veendus ta, et siinsed kirikuolud on Rootsi omadest liig erinevad, ning asus kindlalt evangeelse kirikukorralduse arendamisele. Kõige praktilisemalt tuli esile kaks ülesannet: üles ehitada ja korda seada sõjas hävinud kirikuhooned ja varustada kogudused vaimulikega. Agricola mõistis, et ta vajas aadli toetust, kuid aadli kaasatõmbamine oli praktiliselt võimatu. Aastal 1584 läkitas Agricola kõigisse Eestimaa nelja maakonda poliitilise deklaratsiooni, milles ta käsiltes momendi kõige akuutsemaid küsimusi. Ilma kirikuhoonete ja vaimuliketa ei olnud kiriku tegutsemine mõeldav. 6
Naised leidsid, et teinud meestega sama tööd, võivad nad ka kanda sarnaseid riideid. See leidis moes rakenduse 1920. aastate poisilikus stiilis. 1930. aastatel muutus naistemood taas naiselikumaks ning seksikus oli moes. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti kõrgemaid kontsi ning kleidid olid lühemad. Areng toimus kuni Teise maailmasõjani, kui materjalidel olid ranged regulatsioonid peal ning naistel tuli taaskord meeste töid teha. Seega riietuti endiselt naiselikult, aga praktilisemalt. Uurimise all oleval perioodil toimus naiste ühiskonlikus positsioonis palju arenguid ja muudatusi. Seega oli neil ka julgust ennast rohkem demonstreerida. Mida tolerantsemaks muutus ühiskond, seda julgemaks muutus ka naiste riietus. 27 Kasutatud allikad Maginnis T. 1998-2008 20. sajandi ümberpööre http://costumes.org/classes/fashiondress/TurnoftheCentury.htm (2.jaanuar 2008) Vintagevixen
(www.tsk.fi). 16 Tehniline mõistelisus Eelmises peatükis käsitletud vastuolude vältimise meetoditest üks liht- samini realiseeritavaid on tehniline mõistelisus – seda muidugi eeldusel, et kogu siinse õpiku keskseks teemaks olev mõistete primaarsus sõnade suhtes tundub usutav. Algav peatükk kirjeldab tehnilist mõistelisust praktilisemalt: missugune ikkagi tuleks teha baasi andmestruktuur, et ta mõistepõhine oleks, ja kuidas saadud tulemusi pärast lugejale esitada. Nagu kogu see raamat, on ka käesolev peatükk suunatud praegus- tele ja tulevastele keeleala inimestele. Kuigi programmeerimisoskus kulub tänapäeval väga marjaks ära ja soovitame vähimagi võimaluse korral seda õppida, ei ole selle õpetamine siin ei realistlik ega meie eesmärkide hulgas. Me ei looda, et selle peatüki lugemise