oma oskustes ja teadmistes (see aitab määratleda õppimisvajaduse); julgustab praktikuid analüüsima suhtlemist ja suhteid (seeläbi paraneb koostöö); toetab praktikuid otsuse tegemise protsessis; julgustab positiivset lähenemist ja heade küsimuste küsimist Reflekteeriva praktika mudelid: Gibbsi reflektsiooniring Gibbs (1988) refleksiooniring. Gibbs arendas kuus staadiumit, mis julgustab praktikut arvestama tunnete ja emotsioonidega (sarnaselt eelmisele mudelil) olukorra reflekteerimisel Bartoni mudel Mudel hõlmab kolme küsimust: “mis”, “niisiis?” ja “mis nüüd?” Johns mudel Mudel keskendub väljundile ja praktika parendamisele DIEP mudel, mis julgustab praktikuid oma töös läbida järgmised etapid: D viitab sündmuse kirjeldamisele – kuidas ma tunnen, et see läks?,
Õigusnorme (positiivset õigust) võib liigitada paljudel alustel, näiteks: 1) uut õigust loovad ja seni kehtinud õigust tühistavad õigusnormid (esinevad praktiliselt kõigil aegadel) - seega: kehtivuse alusel; 2) õigusliku reguleerimise eseme ning objekti alusel; 3) õigusjõu alusel vastavas hierarhias jne. Igapäevases tegevuses ei huvita aga riigiorganeid ning elanikke ülaltoodud liigitused. Juristi- praktikut kui ka teisi huvitab eeskätt liigitamine ja süstematiseerimine parima ülevaate saamiseks õigusnormidest. Praktikas tuleb tohutust õigusnormide hulgast pidevalt kiiresti leida vajalik(ud), samuti leida kiiresti eri õigusnormide ning õigusaktide koostoime seosed. Seega on õigusnormide süstematiseerimine oluline mitte ainult õigusteadusliku uurimise aspektist, vaid ka praktika jaoks. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist
Eelduste reeglitest: suurem eeldus on üldjaatav. Terminite reeglitest: kesktermin peab suuremas eelduses esinema subjektina, vastasel korral rikutakse kesktermini reeglit. Kõik, kel on palju raha, on rikkad. ? P _ M Mul on palju raha. S+aM– 18 ∴ Ma olen rikas. ∴ S+aP– See on I figuuri kehtiv ja korrektne süllogism. Varjatud eeldus on „Kõik, kel on palju raha, on rikkad”. Ja süllogism ei kehti, kui varjatud eelduseks võtta „Rikastel on palju raha”. 1 6. LAUSEARVUTUS Praktikut huvutab tavaliselt eelkõige see, kuidas saaks tõestest väidetest loogilise paramatusega järeldada tõeseid lõppjäreldusi. Kõige lihtsam viis lihtväidete kasutamise kirjeldamiseks jätab kõrvale väidete struktuuri ning jälgib üksnes seda, kas lihtväide kui tervik on tõene või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada.
18 Ma olen rikas. S+aP See on I figuuri kehtiv ja korrektne süllogism. Varjatud eeldus on ,,Kõik, kel on palju raha, on rikkad". Ja süllogism ei kehti, kui varjatud eelduseks võtta ,,Rikastel on palju raha". 1 6. LAUSEARVUTUS Praktikut huvutab tavaliselt eelkõige see, kuidas saaks tõestest väidetest loogilise paramatusega järeldada tõeseid lõppjäreldusi. Kõige lihtsam viis lihtväidete kasutamise kirjeldamiseks jätab kõrvale väidete struktuuri ning jälgib üksnes seda, kas lihtväide kui tervik on tõene või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada.
annaabi.ee 
