linduedel vaateväli avar, kuid hämaras ja pimedas näevad nad halvasti. Lindlat täiendavalt valgustada -oluline valguspäeva pikkus, mis peab munejatel lindudel olema 14 tundi. · Haistmine ja maitsmine on nõrgalt arenenud. · Linnud on kiire ainevahetusega, mida iseloomustab kõrge kehatemperatuud. Kanadel 40- 41kraadi partidel 43kraadi see aga tähendab, et sööt väärindatakse kiiresti ümber. Sundsulgimine. · Valgusreziimi muutmine. · Prakeeritakse haiged, vigased kanad ja kuked. · Valgustatakse 3 ööpäeva pidevalt. · Sööta ja vett antakse nagu varem. · Viimasel valguspäeval pannakse künadesse teokarpe ja ette jääb vesi. · Alates 4 päevast sööta ei anta, lühendatakse valguspäeva- 6 t. · Sööda andmist alustatakse 7-8päeval. · Esimesel söötmis päeval kiiresti ja vähe. Kõik peavad pääsema küna juurde. · Teisel päeval- suurendatakse kogust, lisada kruus ja liiv. Vesi.
kui tropp on vigastatud kemikaalidega kokkupuutel, tuleb tropp kõrvaldada kasutusest. 27. Kuidas hinnata terastropi kulumist? 10% trossitraatidest võib olla katki ühe trossi keeru puhul trossi Ø vähenemine kuni 7% on lubatud üksiku traadi vähenemine on lubatud kuni 40%, tõstmine on keelatud kui üks keerd on täielikult purunenud 28. Kuidas hinnata kett-tropi kulumist? keti lülidel ei tohi olla pragusid, keti lülid ei tohi olla veninud, keti lülid prakeeritakse välja, kui lüli läbimõõt on vähenenud 10% (kulumise oht on suurem keti lülide puutepunktis) 29. Kuidas maarata tosteparameetrid? Tehke eskiis. Vähima tõstemasina noole tõstekõrguse määramine avaldub järgmiselt: Hmin= h + a +c + b + p Kus: h - monteeritava elemendi sängituspinna kõrgus võrrelduna kraana seisupinnaga, leitakse tööjooniselt,
On tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja rohkesti piima. Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood suhteliselt lühike. 1998.a. kahe tõu keskmisena 3,5 aastat, eluiga seega 6 aastat. 2006. aastal oli lehmade keskmine vanus 5 aastat (kolme tõu keskmisena). Ka arenenud loomakasvatusega riikides on tendents, et lehmade kasutusiga lüheneb. Kui lehm end majanduslikult ei tasu (madal toodang, haigused, jms) prakeeritakse ta karjast välja. Karjast prakeeritakse ka suhteliselt suure toodanguga lehmi. Lehmade eluiga jääb enamasti lühemaks nende tegelikust elu kestusest. Loomulikku surma surevad vaid üksikud tipplehmad. Vanusega lehmade toodang, sigivusnäitajad halvenevad ja nad prakeeritakse. Suguelu vaibub lehmadel 12...15 aastaselt, nende keskmine elu kestus on 20...25 aastat, maksimaalne teadaolev elukestus 40 aastat. Püütakse pikendada lehmade eluiga, sest lehmade kasvatamine on küllalt kallis.
Suurema väärtusega loomade (lehmad, hobused, pullid jne) aasta keskmine arv leitakse söötmispäevade alusel. Selleks on vaja kõikide loomade jaoks pidada arvestust selle kohta, mitu päeva üks või teine loom on karjas olnud. Kõikide loomade söötmispäevad liidetakse ja saadud summa jagatakse 365 ga. Kui mingi loom on terve aasta karjas olnud, siis tema jaoks arvestuslik söötmispäevade arv on 365. Kui mingi loom läheb aasta keskel karjast välja (müüakse või prakeeritakse), siis tema jaoks lähevad arvesse karjas oldud päevade arv. Kui mingi loom tuleb aasta keskel karja (ostetakse, mullikas poegib jne), siis tema jaoks lähevad arvesse karjas oldud päevade arv (päevad karja tulekust kuni aasta lõpuni). Sisuliselt on siin tegemist kaalutud aritmeetilise keskmisega, kusjuures iga looma kaaluks on karjas oldud päevade arv. Dünaamika 1. Peale sõda vähenes veiste arv võrreldes sõjaeelsega oluliselt. Kuid juba 1970. a.
annaabi.ee 
