· Antarktika laam Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
murrang.Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. 4. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piirl .Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte
Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. 15? Suuremat laama. 31. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas (Ida-Aafrika riftivöönd). Rifti laienedes moodustub kitsasmeri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi
elektrokeemilist hävinemist ümbritseva keskkonna toimel. Keemiline korrosioon - on metalli keemiline reaktsioon agres- siivse gaasi või orgaanilise vedeliku mitteelektrolüüdiga. Siia kuulub metalli hävimine kuivas õhus (hapnikus) kõrgematel temp-ridel. Kui tekkinud oksiidikiht on poorne ja ebaühtlane, jätkub korrosioon metalli hävimiseni. Mõnede Me-de pinnale tekib tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis kaitseb metalli edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- kihiline, mille paksus oleneb temperatuurist ja hapniku kontsent- ratsioonist. N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h - oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Me hävimi- ne tema reageerimisel elektrolüüdilahusega vabade elektronide osavõtul. See toimub vett sisaldavates keskkondades ja on seotud galvaanielementide tekkega ning anoodi- ja katoodireaktsiooniga.
1) Lihtreaks-d ja liitreakts-d Liitr-d on reakts-d, mis kulgevad ühes Jaotusseadus Sarnaste om-tega vedelikud lahustuvad teine-teises Mõnede Met-de pinnale tek tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis staadiumis, kusjuures elementaarakti väljendav võrrand ühtib reakts-i igas vahekorras. Kui vd-kud lah-vad teineteises piiratult saad kahe kaits met-i edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes üldvõrrandiga. Enamasti on km-s mitmete järjestikku ja parall-t kulg kihiline lahus. Ant temp-l on mõlemad lahused küll-nud. Tav-lt oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- reakts-i liitumisega. tempi tõusuga vdke vastastikune lahustuvus suur-b.Tahkete ainete kihiline, mille paksus oleneb temp-st ja hapn. kontsentratsioonist.
annaabi.ee 
