Jumalad kujutavad end sageli juhuslikke kreatuuride korratud segadust. Toimub panteoni loomine see tähendab jumala kujutuse fikseerimine. Kreeka arenes rüütlikultuuri suunas. Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna. Rooma religioon on seotud kultusvormelitega. Liviuse historiograafia tunnistab Roomlaste iseärasust, et erinevalt juudi pragmaatikast seisab neil iga institutsionaalse uuenduse puhul keskpunktis selle sakraal- ja riigiõigusliku korrektsuse tõlgendamine. Jumalakujutlused seovad end paralleelselt jumaluste külge. Huvi ei paku ei jumalad ega deemonid sest nad on tingitud rahva majanduskorrast ja ajaloolisest saatusest. Mängus võis olla majanduslikult tähtsad loodusobjektid või orgaanilised sündmused. Teatud korduvate sündmuste majandusliku kaotuse tõttu saavutas mõni jumal Pantenonil keskse koha ,näiteks taevajumal.
Saussure ütleb, et märk on midagi tajutavat. Seega sinine kui sõna või värv on märk, sest me tajume teda kas siis peale vaadates või mõeldes sõnale sinine. Peirce ütleb, et märgi tajutav osa on esitis ning kuna omadusmärgid juhivad tähelepanu referendi mingile omadusele või tõstab selle esile, siis omadussõna keeles on tegelikult omadusmärk. Sinine on omadussõna, viidates referendi värvile, ja seega ka omadusmärk. 5)Kommunikatsioon -- märgid ja signaalid: Lähtub pragmaatikast -uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea
Esialgu, tema esimesed tööd olid täiesti semnatsilselt vähesed. Siis ta lisas hiljem semnatiliust sinna. Muuteoperatsioonid on olulised, et süvaoppidest jõuda pindstruktuuri, et moodustada keelesüsteemile sobiv süntaktiline struktuur. Chomsky 1)pööras tp lausele, ka tekst moodustab lausetest, ja et 2) on vaja muuteoperatsioone. Need on väga olulised asjad! ET grammatika on tähtsam kui semantika, selle ple on palju vaieldud, Pragmaatikast see midagi ei räägi. Chomsky on öeldnu, et ei uurinud kõnet kui sellist, vaid keels, et mis oppe vaja sooritada, et jõuda reaalseid lauseid. (mitte reaalset keelekasutust, vaid protsessi, mis vüimaldab moodustada igati normikohased laused.) Küsimus siit, kes iis genereerib lause? Chomsky järgi grammatika. Aga mida ja milleks ma kõnelen, kui palju jääb teavet varjatuks. Kirjuta siis ÕIS_st juurde... 3. LOENG!
sõnaliseks tähenduseks. Kui keeleteaduse alamdistsipliinide hulgas teha vahet semantika ja pragmaatika vahel, nagu kaua on tehtud, siis võib keelendit konkreetses suhtlussituatsioonis kasutada ka tema semantilisest tähendusest erinevas, näiteks ülekantud või iroonilises tähenduses, mida kirjeldab pragmaatika. See vahetegemine aga põhineb ikkagi vaikival eeldusel, et semantika on olemas, huvitav ja koguni seisab kuidagi pragmaatikast eespool. Üritame allpool näidata, et see pole ainus võimalik asjade nägemise viis. 3.6 Keele tekkimine ja muutumine Üldiselt tunnistavad fikseeritud koodi mudeli pooldajad, et keel on kunagi kuidagi tekkinud. Kuidas, kas loomisakti või evolutsiooni teel, polegi väga tähtis, sest tunnistatakse ka keele muutumist. Mõnesaja aasta taguse eesti keele kohta on täiesti piisavalt andmeid, et igaüks saaks tutvuda keele muutumise ulatuse ja kiirusega. Ühtlasi saab
annaabi.ee 
