Siis oligi aga kell juba liiga palju ning Ann sättis ennast kodu poole. Kooli Ann järgmisel päeval ei läinud vaid viis ühe oma venna särgi Maya ema kätte. Ann oli kodust leidnud ema kirja kus seisis:"Andrese olukord halvenes taas. Läksime haiglasse." See tegi Anni kurvaks. Mayat polnud kodus ning Ann palus tema ema, et ta saaks Mayat siin oodata. Ta otsustas natuke koristada ning tegi, siis tervele perele praekartuleid. Kui Maya saabus koolist oli ta üllatunud, et leidis Anni sealt eest. Ann ja Maya veetsid terve päeva koos Maya juures ning õhtu saabudes pakkus Maya ette et kas ta ei võiks jääda ööseks. Ann oli sellega nõus. Pealegi ei olnud ju Devit kodus niiet Devi ase oli vaba. Nad olid kaua üleval, pikutasid niisama voodis ja ajasid juttu. Öösel ärkasid nad Deevi märatsemise peale. Devi peksis ust ja röökis, et Maya laseks ta sisse. Selle peale läkski Maya ja lasi Devi sisse
porgand, kaunviljad ja spinat; keedetud ja praetud kala; kõik lihatoidud, eriti lambaliha; roheline või, kohupiim, juustutoidud; kurkide konserveerimisel, teeks Kress-salat suurepärane söögi- ja maitsetaim. Tugevalt vürtsine, veidi pikantse sinepi- või rõikataoline maitse. Lehed värskelt kuni õitsemiseni (mitte keeta) .Maitsestatakse rohelisi- ja salatikastmeid; kressi-, leht-, kartuli-, tomatisalateid; rohelist-, tomtisuppi; praekartuleid; lisandina kala juures; lisandina liha juures; roheline või, kohupiim, lisandina juustule ja keedetud munale, võileivale Estragon aromaatne prantsuse köögi põhimaitsaine. Mõjub isu tõstvalt ja seedimist soodustavalt. Lehti kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Maitsestatakse kõiki kastmeid, estragonikaste; kõik salatid; kõik supid; kõik köögiviljatoidud; kõik kalatoidud, vähk; kõik lihatoidud; roheline või, majonees, munatoidud; kurkide ja tomatite konserveerimine,
igapäevapraktika vahel. Laialdaselt levis maainimeste ja linlaste vaheline vahetuskaubandus. Mustal turul liikus samal ajal kõikvõimalikku kaupa, kuid see maksis kõrget hinda. Vaesus konserveeris kogu olme pikaks ajaks. Sõjapäevil tuli igapäevaseid töid-toimetusi olude sunnil teha lausa esivanemate moel. Söetriikraud ja petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms. Toidulaud jäi lihtsaks ja talupoeglikuks: hommikuks söödi praekartuleid või mingit putru ja joodi viljakohvi, kohviuba võis kalli raha eest saada vaid nn kommertspoest (Viires 1998). Riietuses säilis sõjaaegne ja osalt isegi sõjaeelne stiil. Enamasti olid riided vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite. Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt lühemad ja kitsad
teadmusteooria. Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus? 2.Mis on teadmise allikas? 3.Mis on teadmise objektid? 4.Mis on teadmise subjekt? 5. Mis on teadmine?- 1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu; 2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1.Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab
annaabi.ee 
