Sealt püütakse ka koha, vobla, tülka ning hülgeid. Kaspia mere põhjast ammutatakse ja töödeldakse naftat ning maagaasi. Kaspia meri on hea koht kaluritele. Kaspia mere rannikul toodetakse keedusoola, lubjakivi, savi ja liiva. Samuti püütakse sealt ohtralt kalamarja. Praami- ning laevaliiklus Olemas on laevaliiklus. Sealhulgas ühendus jõgede ja kanalite kaudu olemas ka Musta, Valge, Aasovi ja Läänemerega. Raudtee-praamiliiklus on olemas, aga seda kasutatakse vähe. Suurimad sadamad: Bakuu, Astrahan, Aktau ning Atõrau. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2 https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri http://www.slideserve.com/asabi/kaspia-meri http://miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/kaspia.htm Täname kuulamast!
ainult siis kui buss rahvast täis on. Väga tavaline on ka see, et buss sõidab esmalt paar tundi linnas ja orjab inimesi peale. Kohaliku bussiga sõites võib arvestada, et tund sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak'id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod, kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest. Rongid sõidavad vaid Jaaval. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida, aga piletihinnad on odavad. Becak ja turistid Turism Indoneesia on turistidele vägagi atraktiivne sihtkoht oma kauni looduse, toredate inimeste ja huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi valmistavad viisad, mille hankimise kord muutub väga tihti. Eestlastel on vast kõige kergem viisat hankida läbi Helsingi saatkonna
metroosüsteeme. Shinkansenid on väga suure kiirusega rongid Jaapanis. Kõige kiirem Shinkanseni rong tegutseb maksimum kiirusel 300km/h. Nad on väga täpsed rongid. Jaapanil pole ühegi teise riigiga raudteeühendust kuna ta on saareriik. Siseveetransport Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid. Meretransport Jaapanis on 1770km veeteid. Riigil on 662 laeva. Praamiliiklus ühendab mitmeid saari. Sõiduplaani järgi rahvusvahelised reisijate veod toimuvad Hiina, Taiwani, Lõuna- Koreasse ja Venemaale. Samuti toimuvad meretranspordi abil ka muud rahvusvahelised veod(toorme, kauba jne). Joonis 13. Jaapani peamised lennujaamad ja sadamad. Joonis 14. Shinkansen Õhutransport Jaapanil on 97 lennujaama. Jaapanil on väikene tähtsus riigisisestes lendudes, kuid rahvusvahelised lennud on palju olulisemad. Peamised veod toimuvad siiski
kilomeetrilt 3000 peale. Alates 2010 on Indoneesias olemas ainult naistele mõeldud rongid, sest sealne seksuaalseahistamise prontsent on väga kõrge. Juba aastaid tagasi kasutasid Indoneesias reisimiseks kanaleid ja ja jõgesid. Seda leidub siiani, kuid vähem. Veetransport on väga oluline viis liikuda saarte vahel. Leidub nii konteiner-, kruiisi-, parv-, purje-ja väiksema mootoriga laevu. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. See ongi peaaegu ainuke viis kuidas saatre vahel liikuda. Indoneesias on 21,579 km laevatatavaid veeteid (2005. aasta seisuga), umbes pool asuvad Kalimantans ja veerand iga Sumatrassja Paapuas. Indoneesia on maailmas 7.kohal pikima veeteedega riikide hulgas. Rahvusvaheliselt on Indoneesial mereühendus Austraaliaga(kruiisilaevad), Timor-Lestlega, Malaisiaga(kiirlaevad) ja Singapuriga- 8kiirlaevad). Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama, millele lisandub veel
annaabi.ee 
