valgusisaldus on hea. Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui üheaegselt kasutatakse väga paljusid tõuge, kel on piimajõudluse näitajate tase erinev. Rekordlehmad on andnud üle 10 000 kg piima, ligi 500 kg piimarasva või üle 300 kg piimavalku. Eesti Maatõug Eesti maatõu eeliseks on nende hea tervis, teda pole ohustanud ohtlikud nakkushaigused. Tugevad jalad ja korrapärased sõrad ei põhjusta lehmade praakimist jäsemete haiguste tõttu. Nudi pea ei põhjusta traumasid teistele veistele ega inimestele. Lastel on neid meeldiv hooldada. Udara-, eriti nisakuju ei rahulda. Eesti maatõug ületab teisi eesti veisetõuge piima rasvasisalduses 0,3...0,5% võrra ja valgusisalduses 0,2% võrra. Piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodangus jääb aga eesti maatõug oluliselt alla eesti holsteinile, vähem eesti punasele tõule.
Näiteks tarbeloomadel on kasutusiga lühem kui suguloomadel. Kasulikum on see loom, kes saab kiiresti suguküpseks ning annab noores eas täisväärtuslikke järglasi ja toodangut. Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3. või 4. eluaastal, veiseid 4-5.eluaastal so. täiskasvanuks saades. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike. Põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjustavad loomade enneaegset praakimist. Liiga lühike kasutusiga on majanduslikult ebaefektiivne kahel põhjusel: 1) lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorloomi karja täienduseks (järgmise põlvkonna vanemateks). Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist. Seega liiga lühikese kasutusea korral suurenevad kulutused noorkarja üleskasvatamisele, mistõttu väheneb kogukasum. 2) mida suurem on karja täienduseks valitud noorloomade osatähtsus
Optimaalne esmaspoegimise vanus peaks olema 24-26 kuud. 2006. aastal oli see näitaja Eestis 28,9 kuud. .Majanduslik kasutusiga on Eestis ca 3 aastat ja 9 kuud. lehmlüpsab keskmiselt 3-4 laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles 3 laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjust. loomade enneaegset praakimist. Liiga lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorl.karja täienduseks. Noorl. Üleskasv. kulud tuleb katta toodangu müügist. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 14.VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE
kuni kahe aastani või veelgi enam. Sellest tingitult suurenevad ka kulud üleskasvatamisele. Majanduslik kasutusiga on Eestis ca 3 aastat ja 9 kuud. Seega lüpsab lehm keskmiselt kolm-neli laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjustavad loomade enneaegset praakimist. Liiga lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorloomi karja täienduseks. Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majanduslik kasutusiga on lehmadel 8-10 aastat, pullidel 7-8 aastat. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 3.7
annaabi.ee 
