initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5. monogaamne perekond (suguline truudus ühele partnerile; ühiskondliku koguprodukti ülejääk, vajadus pärandada OMA järglastele). * vibu, nool 13-7000 a.t.; * kivikirves 7-4000 a.t.; * pottsepakeder 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * ratas 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * purjelaevad 3500 e. Kr. (Egiptus) Kunsti tekkimise teooriad: 1) seksuaalinstinkti teooria 2) jõu ülejäägi teooria 3) maagia 4) töö teooria, manuaalsed võimed (käelise tegevuse osavus) ¦AMAAN nõid, kes võttis õiguse kuulutada tulevikku. Dolmen Stonehenge Carnaki menhirid
Vanimad keraamilised esemed on põletatu arvatavalt lahtistes lõketes, hiljem hakati selleks kasutama ka maasse süvendatud auke, mida võib lugeda ahjude eelkäijaks. Muinasaja keraamika on põletatud madalatel t-del jäädes enamasti alla 700°C. Kuna sellistel temperatuuridel põletatud nõud jäävad enamasti poorseks ning ei ole seetõttu kuigi vettpidavad, on vahel tarbenõude pinda silutud, et muuta teda vähem vedelikku läbilaskvaks. Pottsepakeder võeti kasutusele III aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Ees-Aasias. Esialgne keder oli käega, hiljem aga jalaga ringi aetav. Esimestel potiketradel oli treiketas puust, hilisematel aga põletatud savist või kivist tahutud. Eesti aladele jõudis treiratas alles 11. saj Ida-Eestisse. Käsitreimise kasutuselevõtt võimaldas teha keerulisema kujuga vorme ja arendada massilisemat tootmist. Sellest ajast muutuski keraamika kaubavahetusartikliks nii taarana kui ka iseseisva esemena.
Analoogilisi kindlustatud asulaid on teada ka mujalt Kreeka rannikult. 33 Vara-hellas ei tundnud veel pronksi. Valmistati vaskesemeid, kasutati obsidiaani. Pottsepaketra ei tuntud. Nõudel geomeetriline ornament. Järk-järgult hakati valmistama amforalaadseid nõusid. Pärast 1600 eKr tihenesid Mandri-Kreeka ja Kreeta suhted. Pronksesemed (odaotsad, pistodad). Jätkuvalt silmaga lihvitud kivikirved. Pottsepakeder. Tume geomeetriline ornament heledal foonil. Mükeenes maeti kaevushaudadesse. Enam-vähem täisnurksed kaljusse raiutud hauad. Nt Mükeene kaevushaud A paiknes u 26 m läbimõõduga ümaral platsil. Siin 6 u täisnurkset haudehitist. Surnud maetud ränikivikihile. Ehitised kaetud palklaega, millel kiviplaadid. Rikkaim oli kaevushaud nr 4, kus oli 7 matust. Meeste nägudel kuldplekist maskid. Surnutele pandi kaasa kõik see, mida peeti vajalikuks teises ilmas edasielamiseks. Need
Süvenes sotsiaalne erinevus. Juhtloom oli veis. Ubaidi küla sai alguse u 5000 eKr. Asustus pärit idast. Õlgedest ja kuivatatud savist majad. Majad lamedate katustega, kogu õhtune elutegevus toimus katustel. Kultuuri hilisel järgul ka sisehoovid. Ubaidi kultuuri hooned olid täisnurksed, ehitati savitellistest. Kesksel kohal suured templid. Templitel ja preestritel nt niisutussüsteemide loomisel oma osa. Perioodi lõpul olid mitmed asulad piiratud müüriga. Arenes käsitöö. Leiutati pottsepakeder (käsikeder), lihtsustus savinõude valmistamine ja maalimine, keraamika ühtsem. Sageli nõudel rohekas põhi, sellel pruuni v mustaga maalitud geomeetriline ornament. Kivist pitsatid. Palju savist kujukesi (peamiselt naised). Neoliitikum Aafrikas U 20 000 aastat vanad metsikute viljade säilitusaugud maas. Niiluse org soodne elukeskkond inimestele viimase jääaja lõpul. 14 000 aastat tagasi
annaabi.ee 
