positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( väliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
Psühholoogia alused 12 Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide torkamisega rakukehasse ning jätketesse. Elektroodid võimaldavad registreerida närviraku sise- ja välispinna vahel toimuvaid elektriliste potentsiaalide muutusi. Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk adekvaatne stiimul on sellise intensiivsusega, mis kutsub esile potentsiaalide muutuse närvirakus. Kiiret potentsiaalide muutust nimetatakse tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks ehk närviimpulsiks.
Energiaväljas ei ole olemas neuroneid ja neuronitele omaseid jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel. Neuroni laenglemise tulemusena muutub neuroni potentsiaal membraanis umbes 100 mV. On teada 86 seda, et seosed, mis on närvirakkude vahel, on võimalised võimendama muutusi, mis esinevad nö ainult üksikraku tasemel. Selle tulemusena võivad üksikneuronite membraanipotentsiaalis esinevad väikesed ( kuid globaalsed ) muutused viia suurte muutusteni neuronivõrgustiku tasemel. Kui aga
Energiaväljas ei ole olemas neuroneid ja neuronitele omaseid jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel. Neuroni laenglemise tulemusena muutub neuroni potentsiaal membraanis umbes 100 mV. On teada seda, et seosed, mis on närvirakkude vahel, on võimalised võimendama muutusi, mis esinevad nö ainult üksikraku tasemel. Selle tulemusena võivad üksikneuronite membraanipotentsiaalis esinevad väikesed ( kuid globaalsed ) muutused viia suurte muutusteni neuronivõrgustiku tasemel. Kui aga
teadvuselamuse. Kuid seevastu on uuemad uurimused näidanud seda, et otsmiku- ja kiirusagarate suur laenglemine või nende laialdane aktiivsus pole teadvuse jaoks tegelikult tarvilikud. Samuti ka meeleelunditest või perifeersest närvisüsteemist tulevate närviimpulsside töötlemine. Teadvuse sisude neurokorrelaatidena võivad toimida ka ülalt alla suunatud tagasisidestatud närviprot- sessidena. Teadvuse sisude neurokorrelaadid esinevad ka sündmus-potentsiaalides. Teadvusliku taju ajuaktiivsuse sagedus jääb umbes beetasageduste ( 20 Hz ) ja gammasageduste ( 30-80 Hz diapasoonis ) vahele. Teadvus esineb ajuprotsesside biopotentsiaali negatiivse polaarsuse korral. 2.3 Ajusüsteemide aktivatsioon Neuronite ( ja neuronipopulatsioonide ) aktiivsused on seotud närviimpulsside liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub neuronipopulatsioon aktiivseks
annaabi.ee 
