universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on "Strateegia Säästev Eesti 21". See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate
Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: Eesti kultuuriruumi elujõulisus Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik «tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade». Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Inimese heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Sotsiaalselt sidus ühiskond
Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti demograafiline olukord tõendab, et fiskaalstrateegia kujundamisel on vajalik tähelepanu pöörata eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Rahvuse säilimiseks läbi aegade on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti kultuurilise kokkukuuluvuse püsimist ja tagavad eesti rahvakultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Kuid Eesti üks suuremaid murekohti on inimkonna
Keskpikas ja pikaajalises perspektiivis stimuleerivad need ka uusi tehnoloogiaid ning vähendavad inimtegevuse mõju kliimamuutusele, loodusvarade ammendumisele ja ökosüsteemide kahjustumisele. Eesmärgid jätkusuutliku arengu tagamiseks Eestis Kultuuriruumi elujõulisus Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik "tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest (pärinemisest) arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud ennekõike kultuurilised
annaabi.ee 
