Aktiin polümeriseerub, moodustades tsütoskeleti (nt neuronite jätkete pikenemine) Heksokinaas seob ATP-d, kandes fosfori glükoosile. Transkriptsioonifaktorid seonduvad DNA-le järjestusspetsiifiliselt. RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil
Osad lncRNAd on prekursoriks väiksematele regulatoorsetele RNAdele nagu nt miRNAdele või piRNAdele. LncRNAd võivad reguleerida geeniekspressiooni ja valgu sünteesi erinevatel viisidel. Reguleerivad geeniekspressiooni kromatiini tasemel, mõjutavad transkriptsiooni ja pre-mRNA protsessingut, mRNA stabiilsust ja translatsiooni. Geeniregulatsioon võib toimuda in cis – transkribeeritud lncRNA lähedal või in trans – transkriptsioonisaidist kaugemal. Posttranskriptsiooniline funktsioon hõlmab endas protsesse nagu splaissing, likalisatsioon, translatsioon ja degradatsioon. 1. Transkriptsiooni regulatsioon Reguleerivad geenispetsiifilist transkriptsiooni – ncRNAde märklaudadeks võivad olla aktivaatorid või repressorid, erinevad transkriptsiooni komponendid nt RNAP II ja siegi DNA. Moduleerivad transkriptsioonifaktorite funktsiooni erinevate
- 1 tRNA suudab kodeerida mitut erinevat DNA koodonit. Transport (tRNA) RNA struktuur tRNA-st üldiselt: molekul, kus realiseerub geneetiline kood. Väga stabiilne molekul, omab väga jäika struktuuri. Sekundaarstruktuur – 4 kaheahelalist osa, 3 lingu, 4 viimast nukleotiidi 3’ otsas on üksikahelas. Viimane nukleotiid 3’ otsas on A – alati 76. positsioonis. Alguses sünteesitakse tRNA nii nagu tavaliselt. Pärast transkriptsiooni lisatakse tRNA- le modifitseeritud nukleotiide – posttranskriptsiooniline modifikatsioon. Need on kindlates kohtades. tRNA tertsiaalstruktuur – L-tähe kujuline. Ruumiline struktuur tekib nii, et õlad liituvad üheks ühiseks heeliksiks. Liituvad akseptorõlg ja T-õlg ning antikoodon- ja D-õlg. Tänu heeliksite liitumisele satuvad D- ja T- ling üksteisele lähedale ja nende vahel toimub aluspaardumine. Üks kõige stabiilseima struktuuriga bioloogiline molekul. α- vormis heeliks, keskel on auk. Vabas tRNA-s on antikoodoni
Antisens RNA-d ei transleerita. On transkribeeritud DNA antisens ahelalt. On komplementaarne transleeritava mRNA- ga. Môlemad RNA-d koos vôivad moodustada dupleksi ja inhibeerida valkude sünteesi. mRNA sünteesitakse vaid ühe DNA ahela (matriitsahela) põhjal, mida nim. ka RNA mõtteliseks ahelaks (sense strands). Teine DNA ahel on mittematriitsahel, millelt sünteesitakse antisens RNA (mittemõtteline) - mittekodeeriv. 119. RNA korrektsioon. mRNA posttranskriptsiooniline informatsiooni muutmine enne translatsiooni. Üksikute N-aluste struktuuri muutus (tsütosiini deamiinimisel tekib uratsiil). Inserteerides või deleteerides uridiinmonofosfaatjääke. C -> U-tüüpi mRNA korrektuur. Taimede mitokondrites tavaline; loomade sooltraktis. Spetsiifilise RNA-seoseline deaminaasiga toimub tsütosiini oksüdatiivne deamiinimine, moodustub uratsiil ja CAA koodonist UAA (terminaatorkoodoniks valgu sünteesil). RNA korrektsiooni juhib giid-RNA. 120. Intronid ja eksonid
annaabi.ee 
