Postmodernism aja jooksul tuhmub Jamesoni sõnul. Jameson on üks selgemaid teoreetilisi raamijaid postmodernismi teemal. Jameson: Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm. Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Uuel ajastul näeb Jameson tasapinnalisust, individuaalsuse kaotamist. Modernistlik ajastu oli rajatud indiviidile. Nüüd inimesed elavad pealiskaudses nüüd hetkes. Fragmentaalsus iseloomustab postmodernismi tema meelest. Jameson vaning of affect-tundejõu kahanemine-kaasnes postmodernismiga Maailm on jagatud kolmeks: tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde
Fredric Jameson (1934-) Am kirjkriitik, pol marxismi teoreetik Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm (seebiooperite kõneviis). Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Nostalgiline modernismi järgi. Jameson ,,vaning of affect"- tundejõu kahanemine -kaasnes postmodernismiga. Maailm on jagatud kolmeks: 1. Tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. 2. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus
Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus, · isikule orienteerituse kompetentsus, · esitluse kompetentsus, · motivatsiooni kompetentsus. Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: · visioon, · eristumine, · väärtused, · edastamine (kommunikatsioon), · puudused. Omaduste ja oskuste teema (eduka juhi pädevuste välja toomisena) on seni aktuaalne ka postmodernistlikes teooriates. Huvitav on see, et Hunt-Laigni teooriast selgub muu hulgas see, et edukas juht ei varja oma puudusi juht teadvustab neid endale ja alluvatele saates sisuliselt sõnumi, et keegi pole jumal ning ka tema eksib vahel. Sellega soodustatakse avameelset õhkkonda, kus võib juhi arvamusele ka vastu vaielda. Oluliseks küsimuseks juhtimisteooria tekkimise esimestel aastakümnetel oli ka ,,Kas heaks juhiks sünnitakse või õpitakse?". Esialgu pooldati pigem sünnipäraste võimete
muude uute paradigmade põhipanus on mõtteviisi muutmises, mitte aga niivõrd konkreetsete mudelite konstrueerimises. Paljud kaasaegsed juhtimisfilosoofid ja teoreetikud on tegevad ettevõttes konsultantidena, mis tõestab nende tegevuse praktilist väärtust ja rakendatavust. Nad väidavad, et tänapäeva juhtimises on määravaks saanud organisatsioonivõrgustikud, partnerlus, järgimissuutlikkus, töötajate võimustamine, meeskonnatöö jm. Olulist rolli etendavad postmodernistlikes käsitlustes töötajate motiveerimine, mõjutamine ja eestvedamine, mida iseloomustab väärtuste, tõekspidamiste ja sotsiaalsete normide paljusus. Postmodernistlikes juhtimise käsitlustes pööratakse põhitähelepanu mõjutamisele ideede ja tegevuse kaudu. Juht peab olema ka liider ning tal peab olema ideesid ja selge visioon organisatsiooni tulevikust. Ta peab motiveerima töötajaid oma eeskujuga ja looma töötingimused, mis vallandaksid töötajate loovuse.
annaabi.ee 
