Selgus, et samamoodi vice-versa võib toimida ka valijaskond: kui Lääne-Euroopas kalduvad vähem haritud ja eakamad inimesed paremale poole, siis endistes kommunistlikes maades on nad pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti. Kuna endiste kommunismimaade poliitmaastik on aga vaikselt muutumas, oleks vale öelda, et postkommunistliku riigi tendents absoluutselt kehtiks. Nii on Eestis mitme partei näitel näha ka klassikalist lääneeuroopalikkust: paremkonservatiivne EKRE ning vasakliberaalne Sotsiaaldemokraatlik erakond. Kuigi erinevad joonised ja tabelid tegid muidu potentsiaalselt kuiva teksti põnevamaks, jäi tabel 1 minu jaoks päris segaseks. Küll on öeldud, et tabel põhineb statistilisel olulisusel ning beta koefitsientidel, kuid tabeli arvude tähendusest ma aru ei saanud. Eriti tekitasid küsimusi tabeli
kui mitte oma vaimu resonantsi häälestamisega vastavalt olemasolevatele signaalidele, kehtivatele väärtustele, hinnangu-listidele. YBA on selle tungi manifestatsioon, varjamise ja salatsemise lõppemine ja vaid kaudselt sõnastatud keegi-teine-olemise-tungi liitmine ja kokkupanek selle reaalse muuga, teisega, mitteenesega, mis on rohkem Ise kui see Ise ongi. Olgu selle näidistermin siis YBAgi. Tegemist oli skandaalse libanäitusega, mis oli 21. sajandi põlvkonna manifestatsiooniks. 9 Postkommunistliku nn Ida-Euroopa kunsti muutumine alates 1990ndatest. Poskommunistliku ehk nn Ida-Euroopa kunsti muutumine sai suuresti alguse või tõuke Berliini müüri langemisega 9. novembril 1989 kell 22:30 – sellega lõppes külm sõda ning algas globaliseerumine. Ida- ja Kesk-Euroopa kunst on palju tegelenud nii kollektiivsete kui individuaalsete ajalooliste traumade ületamisega/dekonstrueerimisega. Samuti suhestumisega kapitalistliku korraga. Oluliseks teemaks on ka toimetulek
väljas publiku kaudu. Meediskandaalid olid üks osa näituste strateegiast riigis, kus kunstil madal prestiiz. yBa edu finantsiline manipulaator Charles Saatchi. Saatchi eesmärk oli ka tõsta briti kaasaegne kunst rahvusvahelisele areenile. Näitus ,,Sensatsioon" Noored yBa kunstnikud: Damien Hirst, Rachel Whiteread, Jake & Dinos Chapman, Tracey Emin, Martin Maloney, Ron Mueck, Chris Ofili, Yinka Shonibare. 9. Postkommunistliku nn Ida-Euroopa kunsti muutumine alates 1990ndatest. Berliini müüri langemine 9. novembril 1989 kell 22.30 külma sõja lõpp, globaliseerumine. Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni kunst on tegelenud paljuski ajalooliste kollektiivsete ja individuaalsete traumade ületamisega. Samuti suhestumisega kapitalistliku korraga. Küsimuse all on toimetulek mineviku ja olevikuga ning küsimuste esitamine tuleviku kohta. Esiplaanil on poliitilised teemad. Nn Ida- ja Kesk-Euroopa
sotsiaalsed lõhed (linna ja maa eristumine, religioossed erinevused, klassierinevused, rahvusriikide sünd), mille põhjal kujunesid välja erinevad ideoloogiad. Postkommunistlikes maades kulges areng pigem vastupidi -- ühinemise aluseks said ideoloogilised ja maailmavaatelised põhimõtted, majanduslik ja sotsiaalne staatus hakkas parteide liikmeskonda mõjutama alles aastaid hiljem. (Toots 2006) Teiseks oluliseks erinevuseks Lääne-Euroopa ja postkommunistliku Ida-Euroopa vahel on parteisüsteemi kujunemise kiirus: Läänes vältas see protsess umbkaudu pool sajandit, Eestis -- nagu ka teistes postkommunistlikes maades -- napilt kümmekond aastat -- 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate lõpuni. (Toots 2006) Totalitaarse reziimi kokkuvarisemise järel tekkis Eestis arvukalt erakondi. 1990. aasta kevadeks oli Eestis registreeritud 31 parteid. Selle põhjuseks oli laulva revolutsiooni
Alates 1991. aastast hakati nii Eestis kui ka Lätis riigi demokraatlikust mõõtma. Polity järgi sai taasiseseisvunud Eesti „6“. Üheks suurimaks probleemiks on tegelemine „välismaalastega“ (valdavalt peale sõda siia kolinud endise NL kodanikud), kellele ei laiene valimisõigus, mis mõjutab indeksi tulemust. Taasiseseisvunud Eesti on vähem demokraatlik kui esimesel iseseisvusperioodil. 1994. Aastal lõppes postkommunistliku siirdeaja esimene ja kõige raskem periood, mille vältel rajati Eesti riikluse alused ja viidi läbi põhjalikud reformid. Taasiseseisvumise järel pole järske muutusi riigikorras toimunud. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Friedrichi ja Brzezinski järgi on totalitarism kogum, kus on koos „mingid ideoloogiad“, tavaliselt ainujuhiga ainupartei, vägivalda rakendav politseijõud, kommunikatsioonivahendite monopol, relvastuse monopol ja keskselt juhitav majandus
annaabi.ee 
