Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
Kipuga käis kaasas tavaliselt mingi suuline sõnum, mis määratles sisalduva arvulise info tausta. Kiput lugesid erilise koolituse saanud "kipulugejad," nende koolitus kestis üle nelja aasta. Suurt tähtsust omistati riigis kasvavale põlvkonnale peale sõjalise väljaõppe ka tsiviilhariduse andmist. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Lisaks oli tähtis teedevõrgu rajamine ja korrashoid, et korrapäraselt toimiks kaubavahetus ja postiteenindus ning seda kogu impeeriumi ulatuses.17 Religioonis oli tähtsal kohal päike, sellega seostati ka valitsejat. Inkadel oli palju jumalaid. Jumal Viracocha- looja, kes lõi universumi ja kõik loomulikud ja üleloomulikud olendid selles. Jumal Inti- päike, keda peeti inkade sugupuu jumalikuks meessoost esiisaks. Teda seostati kullaga. 15 Google.com 16 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 17 http://joosepx.blogspot.com/2009/06/inkad.html
Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata. Andide tsiv saavutas haripunkti inkade võimu ajal. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD.
Johan Skytte(G II A õpetaja) · Kuni 1632 keskuseks Tartu, seejärel Riia 2. 1642- Lm moodustas omaette kindralkubermangu: juht kindralkuberner · LM jagati 4 lääniks: Riia, Cesise, Tartu ja Pärnu Kindralkuberner Skytte reformikava 1629 · Kasutusele tuli võtta sisetollid(nagu Rootsis) · Postiteenindus tuli organiseerida(praktiline vajadus) · Kooli- ja kirikuelu tuli uuendada Rootsi eeskuju järgi(ühtlustamissoov): kirikukümniste kogumine · Õigus- ja kohtuorganid tuli üle viia aadlilt kroonu järelvalve alla · Skyttel visioon likvideerida LM aadli omavalitsusorganid ja anda neile esindatus Rootsi riiginõukogus(valitsuses) ja riigipäeval
annaabi.ee 
