teistest koolidest väljuvate noorte eesti haridlaste tõttu võib Tartus kujuneda eesti kultuurielu keskus.. Jannseni kui rahvalähedase publitsisti laialdane kuulsus tegi ka "Eesti Postimehe" kiiresti populaarseks, nii et juba kolme nädalaga kogunes 1700 tellijat. Aasta lõpuks kogunes neid 2210. 60-ndate aastate teisel poolel, kui ajalehe sisuline tase tõusis, kasvas tellijate arv veelgi. "Eesti Postimehe" esimese lisalehena hakkas ilmuma "Eesti Postimehhe jutotubba", mis sisaldas peaasjalikult jutte Jannseni enese ja Koidula sulest ning populaarteaduslikke kirjutisi. Ilmudes samuti nagu pealeht üks kord nädalas, leidis "Jututuba" üsna head vastuvõttu: sellel oli keskmiselt 1700, 1867. aastal isegi 2000 tellijat. Teine lisaleht "Missjonär ehk sõnnumed pagganatest" ilmus iga kahe nädala tagant. 1864-68 toimetas seda Jannsen ise, 1869. aastal C. Holfel, siis läks see lugejate vähesuse tõttu hingusele.
ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades. 7 EESTI POSTIMEES EHK NÄDDALALEHT 1864. a alates avaldas J. V Jannsen Tartus uut ajalehte - "Eesti Postimees ehk Näddalaleht", milles jätkas nendesamade probleemide ja ainevaldkondade käsitlemist(nagu Perno Postimehes). ,,Eesti Postimehe" lisalehtedest olulisemaks oli ilukirjanduslikku materjali pakkuv ,,Eesti Postimehhe juttotubba" mida toimetas väljaandja tütar Lydia, selle ajastu tippluuletaja Koidula. ,,Eesti Postimees" käsitles maa ja valla omavalitsustega seotud probleeme, avaldas tehnika- (raudtee, aurulaev jm) ja välisuudiseid, sõnumeid seltsielust, laulupeost. Olulisel kohal oli koolide, laiemalt haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus. ,,Eesti Postimehele" tegid kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber
Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti 4 ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid
W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust
aktiveerumine panid teda 1863. aastal ümber kolima Tartusse. 5. EESTI POSTIMEES EHK NÄDDALALEHT 1864. a alates avaldas J. V Jannsen Tartus uut ajalehte - "Eesti Postimees ehk Näddalaleht", milles jätkas nendesamade probleemide ja ainevaldkondade käsitlemist(nagu Perno Postimehes). Jätkus ka tema tasa ja targu liin, et kenasti läbi saada ülemate, ,,roakatsujate"(tsensorid) ja teistegagi. ,,Eesti Postimehe" lisalehtedest olulisemaks oli ilukirjanduslikku materjali pakkuv ,,Eesti Postimehhe juttotubba" mida toimetas väljaandja tütar Lydia, selle ajastu tippluuletaja Koidula. ,,Eesti Postimees" käsitles maa ja valla omavalitsustega seotud probleeme, taunis väljarändamist, avaldas tehnika- (raudtee, aurulaev jm) ja välisuudiseid, sõnumeid seltsielust, laulupeost. Olulisel kohal oli koolide, laiemalt haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus. ,,Eesti Postimehele" tegid kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber
annaabi.ee 
