aadressiblanketiga ja postmargi kohta märkiva ruuduga. Postkaartidega sarnanevad vaatekaardid, õnnitluskaardid, reklaamkaardid, kunstiteoste reproduktsioonid ja fotoportreed. (Kangor, 2014) 2. Postkaartide ajalugu Esimesed postkaardid võeti teadaolevalt kasutusele 1. oktoobril 1869 Austria-Ungari postiteenistuses. Postkaarte andis välja postiamet ja neid müüdi postkontorites. Kaardi ühel poolel oli trükitud aadressi blankett ja postimaksu tähistav kujutis. Teine pool oli jäetud teate kirjutamiseks. (Kangor, 2014) Postkaardi eesmärgiks oli pakkuda sõduritele odavat ja lihtsat viisi kodustega kirjavahetust pidada. (Oidermaa, 2014) 3 Kuni 19. sajandi keskpaigani olid postiteenused Euroopas suhteliselt kehval tasemel. Teenuse ülalpidamine oli kallis ja rahval puudus usaldus selle vastu. Sõnumi kohale jõudmine ei olnud garanteeritud ja postiljon küsis tasu kirja saajalt
Näiteks käsitletakse meedias rahvusvahelise julgeoleku teemat. Käsitsema tähendab millegi käte abil kasutamist. Näiteks vanaisa käsitseb osavalt kirvest. 4. Töö ,,Võõrsõnade leksikoniga" http://www.eki.ee/dict/vsl/ või "Väikese majandusterminite seletava sõnastikuga" http://www.mkonsult.ee/majandusterminid a. Mida tähendavad järgmised sõnad: frankeerima - saatekulu ette maksma; postisaadetisi margistama või postimaksu tasumist tõendava märgisega varustama aleatoorne - riskantne, hea õnne peale sõlmitud, nt leping, kihlvedu, loterii, hasartmäng insolvents - maksejõuetus, suutmatus varaliselt kõiki kohustusi täielikult katta kliiring - vastastikune võlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus kurtjee maakler; vahendusagent b
poikaystävä meessõber, poiss, kavaler poimia korjata pois ära polku teerada polttaa põletada; suitsetada pomo ülemus, boss porkkana porgand porkkanalaatikko porgandivorm Porvoo (kaupungin nimi) Porvoo (linna nimi) posti post postikortti postkaart postimaksu postimaks postimerkki postmark postipaketti postipakk postitoimisto postkontor potilas patsient pudota kukkuda puhdistaa puhastada puhelin telefon puhelinvastaaja automaatvastaja puhelu kõne
LISA 3 Ümbriku vormistamine Firma kirjavahetuses kasutatakse erineva suurusega ümbrikke vastavalt saadetavate dokumentide mõõtudele ja mahtudele. Kirjaümbriku standardi kohaselt (EVS 645) jaotatakse ümbriku aadressikülg väljadeks: 1 2 3 4 Ümbriku väljade kasutamine: 1 firma logo ning aadress 2 postitehnilised andmed (tähitud, lennupost jm) 3 postimaksu tähis ja postitempel 4 saaja aadress (adressaadiväli) Kuupäeva, postikulu ja firma aadressi märkimiseks kasutatakse olemasolul (suhteliselt suur kirjavahetuse maht) frankeerimismasinat. Kui ümbriku väljale saatja andmeid ei märgita, siis võib saatja andmed vormistada ümbriku tagumisele küljele sulgemisklapile. 64 LISA 4 Vastuskirja näidis Hr Kaarel Kask Teie 01.11
annaabi.ee 
