sajandi lõpuni. Teadete sagedamaks vahetamiseks tekkis vajadus kaubanduse arenedes keskaja lõpul. Kaubanduslike teadete vahetamiseks tekkisid asjaomased asutused, kus käsitsi paljundati uudiseid. 16. sajandil Veneetsias müüs selline büroo paljundatud lehekesi väikese mündi gazatta eest. Oma teatelehed olid ka kloostritel, kirikutel ja üksikutel linnadel. 1 Eestis loodi riiklik postikorraldus 1603.aastal. 1583. aastal hakkas Saksamaal Kölnis ilmuma ,,Relatio Historica", mida anti välja suurlaatade puhul kaks korda aastas. See sai perioodiliste väljaannete eelkäijaks. · Regulaarselt ilmuv ajakirjandus tekkis 17. sajandi algul. Selleks ajaks oli trükikunst ja rahvusvaheline kaubandus tublisti edasi arenenud. · Kiiresti hakkasid tekkima nädalalehed, mis andsid sõnumeid poliitika- ja majanduselust. · Esimesed nädalalehed hakkasid ilmuma 1660
perioodikal polnud autoriga tagasisidet. Kirjeldas vahel ka lähimineviku sündmusi. Rahva hulgas levisid ka ärevate päevasündmuste teemalised käsikirjad (kirjandusliku taotlusega). Keskaegsed lihtrahva kommunikatsiooni võimalused ja kanalid. Ülemkiht kasutas sageli virgatseid (käskjalgu). Lihtrahvale loeti tähtsamaid teateid ette linnaväljakutel. Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17. saj. I poolest. Postiametnikud koostasid ka käsikirjalisi sõnumikke (eri valdkondade sündmused). Trükikunsti leiutamise järel tulid muidugi juba ajalehed ja muu kraam. Vot. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid. Loeti kalendreid (levisid suurte tiraazhidega), rahvaraamatuid ja ka plakateid. Ja ajalehti. Loomulikult säilis ka suuline pärand, aga trükisõna kasvatas infovajadust
· Abitegu hooajaline; lisatööpäevad nt sõnnikuvedu, viljapeks; 2. Mõisavooris käimine mõisniku vilja ja viina vedamine linna (Pärnu ja Tallinna sadamatest Stockholmi). 3. Loonusrent kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist. 4. Kirikukümnis Euroopa kirikule korjatud maks umbes 1/10 saagist. 5. Just Rootsi ajal, 1638. aastal, viidi Eesti alal sisse riiklik postikorraldus: loodi postiteede ja postijaamade võrgustik ehk teedeehitus. Teedeehitus kuulus kogukondliku koormise alla. 4) Muutused talupoegade õiguslikus olukorras · Kroonumõisate talupoegaade hoidmine maaga lahus oli keelatud; · Kroonumõisate talupoegade karistamisõigused piiratud; · Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; · Talude päritav kasutamisõigus; · Õigus kaevata mõisarentniku peale
Sellest ajast peale tuleb rääkida küll jätkuvalt Liivimaa kubermangust, aga mitte Rootsi riigi Liivimaa kubermang, vaid Vene impeeriumi Liivimaa kubermang. Ka Vene ajal jäi peamiseks halduskeskuseks Riia linn, kubermangulinn. Riias resideeris Riia kindralkuberner, kelle nimetas ametisse Vene keiser oma äranägemise järgi. Nii nagu Rootsiaegne, tegeles ka Vene oma eelkõige militaarküsimustega – sõjavägede juhtimine, transporditeed, postikorraldus, sisekorra tagamine. Reeglina määrati kas Vene või välismaiseid kõrgaadlikke, erandkorras ka mõni kohaliku Balti aadli esindaja. Halduskorraldus muutus Venemaa kätte üle minnes seevõrra, et maakondi tuli juurde. Kui Rootsi ajal oli Liivimaa Läti distriktis ainult kaks maakonda, siis nüüd lisandusid ka Valga ja Volmari. Mõnevõrra muutus kohtusüsteem, aga mitte väga oluliselt. Madamalaks kohtuastmeks jätkuvalt
annaabi.ee 
