Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba
Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach
48. Soomaa Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. (kanuud, kummipaadid) 49. Vilsandi Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged. 50. Karula Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid 51.Militaarmuuseum Hiiumaal 52.Eesti Maanteemuuseum: Muuseum asub Tartu-Võru postiteel enam kui 150aastase ajalooga Varbuse postijaamas, mis on tänaseni kõige paremini säilinud kunagine postijaam Eestis. Muuseumi mõte on olla teede, liiklemise ja liikluskultuuri vahendajaks, pöörates suurt tähelepanu turvalisele liiklemisele ja õigete liiklushoiakute kujunemisele. Täitsa vale on öelda, et ainult Vanad- Roomlased oskasid teid ehitada, sest Maanteemuuseumis sai oma jalaga proovida, milline näeb välja Eesti vanim sootee, mida Eestlased ehitasid umbes 1600 aastat tagasi muinasaja.
Seda kuuldes jooksis Caesar kõrtsi Spartacuse juurde ning rääkis, et nende saladusele on jälile jõutud. Ta soovitas rudiaariusel sõita Capuasse ning jõuda sinna enne kui senati käskjalad. 10.PEATÜKK 20. veebruaril jõudis Capuasse sõjatribuun Titus Servilianusega. Samal ajal, kui nad prefekti majja astusid jõudsid sinna Spartacus ja Enomaios. Mehed olid kihutanud täies jõus, vahetades hobuseid igas postijaamas. Nad olid vahepeal ka sunnitud sõitma mööda kõrvalteid. Siis, kui mehed olid titusest tunni võrra ees, kukkus Spartacuse hobune kokku. Kukkudes väänas rudiaarius paigast oma vasaku käe. Seejärel hakkasid mehed jalgsi edasi liikuma ning jõudsid pooleteise tunniga linnavärava ette. Niipea kui nad olid väravast läbi, kihutasid nad joostes Lentulus Battiadese kooli poole. Kohale jõudes leidsid nad kooli müüris varisenud koha, kust nad kavatsesid üle ronida
oma headuse poolest. · Fortuna (lk 168) rooma õnne ja õnneliku juhuse jumalanna. Teda kujutati keral või rattal, kinniseotud silmadega; õnn; saatus; (mäng). X peatükk Ülestõus Sõjatribuun Titus Servilianusega astusid prefekti majja. Natukene peale seda jõudsid sinna Spartacus ja Enomaios. Linnaelanikud oletasid riietuse ja relvastuse järgi, et need olid gladiaatorid. Mehed kihutasid tuhatnelja, vahetades hobuseid igas postijaamas. Nad olid aeg-ajalt ka sunnitud lahkuma Appiuse teelt ja sõitma mööda kõrvalteid. Nad olid Titusest ühe tunni võrra ees, kui äkki seitse miili Capuast kukkus Spartacuse hobune kokku ning Spartacus väänas oma vasaku käe. Füüsiline valu polnud midagi võrreldes tema hingeliste piinadega. See viis ta meeleheitele. Mehed kõmpisid edasi. Väravateni jõudes, tõmbasid nad hinge, igaksjuhuks, kuna äkki antsi valvuritele käsk linna sissetulijat arreteerida