allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all. Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks. Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima. 1. Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti 2. Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond.Seda oeetakse uurimise alal languse ajaks.Nende ül oli kohandada tõlgendamisega Justinianuse õigust vastava aja eluvajadustele. Nad uurisid tekstide juurde kirjutatud glosse. 3. Klassikalise kirjanduse uurimine. Püütakse kindlaks määrata Justinianuse kodifikatsiooni täielik algtekst Huministid tõstavad esiel ajaloolise uurimise. 4. Praktiline vool. Tekkis saksamaal. Juristide ül oli antud maal kehtiva ja rakendatava
protsessinormide puudulikkus, absolutism. Corpus iuris civilis oli populaarne, sest lisaks sisule ja selle arendamisvõimalusele meeldis ta ka valitsejatele, tunnustas keisrivõimu, oli vastuoluline (kõik võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada, kes vähegi oskasid seda lugeda). Vana retseptsioon oli edutu (Barbarossa & corpus iuris civilis). Uue laine tõid saksa juristid, kes olid Itaalias õppinud F. Accursio (glossa magna), postglossaatorite Bartoluse ja Balduse järgi. 1495. aastal loodi Riigikohus Saksamaal, see lähtud rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Saksa tavad asendusid rooma õigusega. Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast: Constitutio Criminalis Carolina – rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian
allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all. Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks. Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima. 1. Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti 2. Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond.Seda oeetakse uurimise alal languse ajaks.Nende ül oli kohandada tõlgendamisega Justinianuse õigust vastava aja eluvajadustele. Nad uurisid tekstide juurde kirjutatud glosse. 3. Klassikalise kirjanduse uurimine. Püütakse kindlaks määrata Justinianuse kodifikatsiooni täielik algtekst Huministid tõstavad esiel ajaloolise uurimise. 4. Praktiline vool. Tekkis saksamaal. Juristide ül oli antud maal kehtiva ja rakendatava
protsessinormide puudulikkus. Kindlasti oli praktilisel retseptsioonil ka poliitiline taust, mis peitus absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. Nn. pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides olid õppinud rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Nende stuudiumi põhiliseks allikaks oli algul Francesco Accursio (surn. 1263) glossa magna või ordinaria, hiljem postglossaatorite Bartoluse (surn. 1357) ja Balduse (surn. 1400) tööd. Bartolus ja Baldus on ühtlasi dogmaatilise jurisprudentsi rajajad. Saksamaal asuti peale õpingute lõpetamist tööle valitsusametnikena, kohtunikena ja mujal. Koolitatud ja haritud juristidena oskasid nad omandatu praktilises tegevuses ellu viia. Nii juhindus Saksamaal 1495.a. loodud Riigikohus oma tegevuses juba nn. ühtsest õigusest, s.t. rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest
annaabi.ee 
