Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist...
Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi ...
Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle
õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse, kus üks poegadest, Mihkel, õppis ülikoolis ning ka nooremad pojad ja tütred käisid koolis. Kuna üks vendadest oli läinud vaimulikku akadeemiasse ja teine hakkas preestriks, oleks Jaan Poskast saanud ka preester, kuid õnneks määrati vend Mihkel rahvakoolide inspektoriks ja tal oli võimalik Jaani aineliselt toetada. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada
lühidalt ja kuivalt, mõnikord isegi veidi kogeledes ning väljapaistvat kõnemeest temast kunagi ei saanudki. Kuid samas oli iga tema esinemine sügavalt asjatundlik, loogiline ja igas mõttes vettpidav. Väsimatu tööga süüvis ta tookord Eestis kehtinud uute ja vanade seaduste pisimatessegi detailidesse. Eriti Balti eraõiguse tõlgendamisel peeti teda vaieldamatuks autoriteediks mitte ainult Tallinnas, vaid ka Peterburi kõrgemates kohtuinstantsides kuni senatini välja. Nii kujunes Poskast tunnustatud tsiviilasjade spetsialist, keda tööga lausa üle koormati ja kellele usaldati kõige keerukamaid kohtuasju. Tsiviilasjadega tegelemine tõmbas teda aina enam ühiskonna poole.6 6 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 4552 6 Kõrgem ühiskonnaelu 1895. aastal abiellus Jaan Poska Constance Eckströmiga, kelle isa oli rootslane, ema aga eestlanna. Teadjad inimesed on kinnitanud, et Constance etendas mehe elukäigu kujunemisel suurt rolli
lühendatud väljaande Tallinna Uudised peatoimetaja 1912-16), asus aga Eesti iseseisvudes kohe riigitööle. Sellega seoses ei pääse me temast rääkimast ka järgmine kord. 1938 sai temast EV esimene president. 1940 aga küüditati koos perekonnaga Venemaale. Suri Kalinini oblastis 1956, ümber maetud Tln. Vt: Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu. Toronto 1953. Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest : Johan Laidonerist, Jaan Poskast, Konstantin Pätsist, Jaan Tõnissonist. Tallinn 1990. Konstantin Päts. Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost. Tartu 1999. Georg Eduard Luiga Kahe peamise poliitikust ajakirjaniku kõrval nimetagem neutraliteedi pooldajat, ajakirjanikku selle sõna parimas tähenduses. Georg Eduard Luiga 1866 1936 Sündis Võrumaal, suri Tallinnas. Ajakirjanduses: 1890-91 Olevikus, 1901-1906 RRPPL ärijuht, 1906-1907 ajalehe
annaabi.ee 
