Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia" Mari Siilivask Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna
Peab tõdema, et paljuski sai sellega ka CCC ka hakkama, kuid ,,kultuurilistest" eripäradest johtuvalt tõlgendati seadustiku norme ikkagi iseviisi. Lõppkokkuvõttes täitis CCC oma eesmärki oma ajas vaid osaliselt seadustik võeti küll kasutusele, kuid samas asuti teda ka agaralt tõlgendama ja valikuliselt kohaldama. 2. Ajalooline tagapõhi 2.1 Võrdlus analoogsete allikatega. Samal ajal CCC-ga toimus ka mujal maailmas reformimeelne positivistlike seadustike võidukäik, mille üldiseks jooneks oli partikulaarõiguse mõju kahandamine ja unifitseeritud ning võimalikult laial poliitilis-geograafilisel alal kehtivate normide laiendamine. Tolle aja tooni andvamad ja tähtsamad seadustikud CCC kõrval olid: 1. Nueva Recopilación, ka Leyes de recopilación (1567, Hispaania) kehtis 1567 kuni 1805 kuningas Felipe II (Philip II) ajal Hispaanias, Portugalis ja selle kolooniates (sh Ladina Ameerikas)
jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: vana tüüpi filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue ajastu jaoks on vaja ka uutmoodi filosoofiat, kuna vanamoodne filosoofia näib olevat vaid udujutu ajamine (olemuste ja printsiipide uurimine võib tõesti sellise mulje jätta). Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. Kuulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (1806-1873) ja Herbert Spencer'it (1820-1903). Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadus on korduv seos või suhe nähtuste vahel. Seadustest lähtudes võime seletada üksikfakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Comte kirjutas selle kohta nii:
( Venelin2007) 2.5 Positiivne mõtlemine Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener. Filosoofia uurimisaineks on teadus. Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. Kuulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (1806-1873) ja Herbert Spencer'it (1820-1903). 19 Heites pilgu inimmõtte ajalukku, on Comte'i arvates võimalik eristada kolme arenguetappi: teoloogilist, metafüüsilist ja positiivset (Comte 2007). Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega
Uue 83 ajastu jaoks on vaja ka uutmoodi filosoofiat, kuna vanamoodne filosoofia näib olevat vaid udujutu ajamine (olemuste ja printsiipide uurimine võib tõesti sellise mulje jätta). Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. K uulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (180673) ja Herbert Spencer'it (18201903). J.S. Mill iseloomustas Comte'i õpetust järgmiselt: Tõelise filosoofia juhtmõte on: me tunnetame vaid nähtusi ning isegi meie teadmised fenomenide kohta on vaid suhtelised, mitte aga absoluutsed. Me ei tea midagi olemustest ega sellest, mis tegelikult fakte esile kutsub. Me teame vaid faktide ajalise järgnevuse ja omavahelise sarnasuse suhteid. Need suhted on
annaabi.ee 
