Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis
nende puudused. Ta püüdis esile tuua iseloomu 23. Hollandi kööki lisandus keeduplaatidega kahhelpliit. 24. Hügieen oli puudulik - ei pestud. Paleedest puudusid tualettruumid. 25. Rokokoo maal - armastatud värvid olid roosa, sidrunikollane ja helesinine, teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia, lisaks õlimaalile oli levinud ka pastellmaal. 26. Moes olid Prantsuse mõjud (Barokkajastul) ja Hiina mõjud (Rokokoo ajastul). 27. Meissenis loodi portselanivabrik. 28. Rokokoo kujunduses armastati kasutada teokarbi motiivi, lillemotiive ja loodusmotiive. 29. Rokokoo tõi värvikasutusse uued toonid: kasutati sidrunikollast, helesinist ja roosat. 30. Van Dycki pärandit viisid edasi Thomas Gainsborough ja Joshua Reynolds.
24. Milline oli 17. ja 18. sajandi hügieen? Mis vajalikud ruumid puudusid paleedes? Hügieen oli ropp inimesed ei pesnud ennast. Arvati, et must surm ja süüfilis levisid vee kaudu. Paleedes puudusid vannitoad ja wc-d. 25. Mis oli iseloomulik rokokoo stiilis maalile? Heledad toonid, pastelltoonid, hiina kunsti mõju, erootilise süzeega, aktid, suured maalid. 26. Mis riigi mõjud olid moes? Hiina (hiina siid ja toad) 27. Mis vabrik loodi Meissenis? Portselanivabrik 28. Mis motiive armastati kasutada rokokoo kujunduses? Teokarbi motiiv 29. Mida uut on rokokoo värvikasutuses? Koloriit muutus mahedaks, sageli läägeks. Pastelsed toonid, õrnroosa, kollane, hall, valge, helesinine, kuldne, ei peeta lugu suurtest lokaaltoonidest. 30. Kes viisid edasi van Dycki pärandit? Joshua Reynolds ja Thomas Gainsborough
ja vara kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha tööd ja selle suurus polnud määratletud. Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale mitte riigile. Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola. Tekkisid manufaktuurid, üks vanimatest oli Räpina paberivabrik ja Põltsamaa portselanivabrik, samuti Krenholm Narvas. 6. Katariina II Balti poliitika Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad. Katariina II poliitikat Eestis ajas George Browne. 7. George Browne tähtsus Riia kindralkuberner George Browne ajas Katariina II Balti poliitikat Eestis ja
Nende näitajatega kasvas Riia Venemaa tööstuslinnadest kolmandale kohale, jäädes alla vaid Peterburile ja Moskvale. Paar suuremat ja kuulsamat Riia tööstusettevõtet: Thilo tekstiilivabrik (omaniku nime järgi), 19. saj keskel ligi 400 töölist. Mehaanilised kangasteljed, kahtlemata moodsamaid kogu Venemaal. Wöhrmanni masinavabrik – samuti üks edumeelsemaid, mitte ainult tööliste arvu poolest, aga seal hakati esimesena kogu Baltikumis ehitama aurumasinaid. Kuznetsovi portselanivabrik – juba ala poolest omapärane, eriline ka selle poolest, et tegemist oli Vene rahvusest ettevõtjaga, suurkaupmehega, samas kui absoluutne enamus kuulus veel baltisakslastele. 19. saj lõpuks hakkasid need proportsioonid muutuma. Juurde tuli ennekõike lääneeuroopa ettevõtjaid, eriti inglasi. Haridusasustus – Riia Toomkool. 1760. aastatel töötas Herder. Baltimaade suurim kirjastus, trükikoda ja raamatukauplus – Hartknoch – andis välja valgustuskirjandust jne.
annaabi.ee 
